KODUS!!!

Ma olen kodus!!!!!!!!!! Peale 36h bussisõitu olen ma omas kodus, Eesti kodus! Ma olen hetkel nii väss, et väga ei jaksa midagi teha, aga tänan kõiki, kes mulle vastu tulid ja nii armsad olid ning kes meeles pidasid, kallid olete!!!

Hämmastav on näha oma pere ja sõpru ning neid kallistada, supertunne! Samas mõtlen ikka veel saksa vahetusperele ning sõpradele ning oolen rõõmuslaps!!!
Isegi minu issi, kes elab Soomes, tuli mind täna üllatama ning kallistama, uskumatult tore :)

Kirjutan varsti pikemalt ning sellest teekonnast, kuidas ma Eestisse jõudsin ja mida me läbi elasime :)

Seniks, olge musid ning minge vahetusaastale! :)

Sauka, seekord soovin head und siit, EESTIST!!! :)

40 min

Kohe varsti on minek, natuke rohkem kui poole tunnipärast. Ma olen rõõmus samas kurb samas ootusärevil samas mõtlik. Ma ei oska seda kirjeldada. Mu kohvrid(jah, mitmuses) on õnneks isegi kinnu läinud ning varsti olen ma KODUS!!!

TÄHELEPANU!!! MA olen hoopis ca.  20.00 Tallinnas, 4juuli!!! , mitte 16.00.

Ma olen sellel nädalal nii palju nutnud nagu ei kunagi varem ja nii palju südamest naernud kui ei kunagi varem...oehhjahh. Kahjuks pole mul hetkel aega kõigest rääkida, aga polegi ju vaja, varsti saate laivis kuulda! :))

MA OLEN JUBA JÄRGMINE NÄDAL TEIE JUURES!!!

Mul on superheatuju!

Heia :) Mis võiks olla parem kui see, et ma oskan ISE oma tuju heaks teha. Käisin sportimas taas, jooksmas, ning terve aja mõtlesin kojutulekule ning kui väga ma tahan teid kõiki näha! Te olete mul nii supersõbrad, et see on uskumatu! Nüüd olen kodus ning tuju on nii tore-tore. Jooksmine teeb mul alati tuju heaks. Pean homseks veel paar asja tegema ning homme on pikem koolipäev, aga see ei heiduta mind. Ma olen rõõm ise :)

Täna sain väga tähtsa kirja YFU-lt. KOJUMINEKU KIRI!:

Olen Tallinnas kirjale vastavalt 4. juulil kell 16.00 

KÕIK sõberid ja vahvad inimesed on oodatud meid, vahetusõpilasi, kallistama! 

Aga ma ei vastuta kui ma teid täis nutan...kiri on väike, aga kirjas ta on!

Muide, kuulan hetkel Poweri raadiot ja see rokib. Igatsen ikka veel Selverit ning täna joostes tabas mind enneolematu avastus - Saksamaal pole topsijäätiseid!!! Mina pole vähemalt märganud. Shocking, I know. 

Mis siis veel...põhimõtteliselt järgmisel reedel siis sõidan bussiga Berliini. YES seminarile, mis peaks olema maailmakõigelahedam üritus üldse! Ma usun ka, et see on mega. Ma nii ootan. Samas on mul veel vaja paljud kingitused oma perele ja sõpradele valmis saada ning korralikult tsau ja suured tänud kõigile headele inimestele öelda, kes mind tohutult on aidanud. 

Täna oli samuti lühike koolipäev - Keemia, Keemia, Saksa, Saksa, Mata, Filosoofia. Esimesed kaks tundi möödusid mul ühe YFU küsimustiku täitmisega ja Laraga jutustamisega, sest Herr Tiekele meeldib üksi molekulidega mängida ja arusaamatuid palle tahvlile joonistada. Mõni usim kritseldas neid kummalisi loomi kaasa. Mina andsin alla.  Saksa keel oli huvitav täna. Täiega jagasin teemat. Meil on käsil raamat Buddebrooks mis on umbes miljon lehte pikk, aga umbes ma tean, mis seal toimub. Olime gruppideks jagatud ning ma olin täieõiguslik liige ning pidin samuti 10lk raamatust lugema ning küsimustele vastama ja veidi sisu oskama jutustada. Sellega ma täna õhtul veel tegelen. Aga see pole ületamatu ülesanne, mul on veel hea tunne. Filosoofia oli ka megahuvitav. Rääkisime surmanuhtlusest ja mis juhul tuleks inimest vangi panna või siis kohe tappa jne. Huvitav, huvitav. 

Peale kooli tšillisin oma väikses linnakeses, sest kool lõppes 13.05 ning pidin oma vahetusõeraasu sõimest  kell 14.00 üles korjama. (infoks, et sõim on täpselt kooli kõrval) Selle aja suutsin kenasti sisustatud. Ostsin endale vägailusa hinnaga raamatuid tükki kaks. Saksa keeles ja üks inglise keeles. Siis jalutasin niisama ja varsti oligi aeg minna Estherile vastu. Ta oli täna nii numps. Kihistas naeru ja oli megaõnnelik kui mind ukse pealt nägi.Tulime koju ning olin veidi Simone ja lastega. Sain Ruthi taas hoida. Muide, ma saan teda tihti niisama hoida, ta on nii ilus beebi. Ja minuga on ta rahulik ka. Kes teab seda osa Friendsidest, kus Monica teeb Emmale : Ooh, Baby, Baby, Ooh, Baby, Baby...ja siis beebi rahuneb. Proovsin. IT WORKS! Srly, Friends on nagu parim. 

Varsti läks mu hostpere jalutama ning ma olin kodus, ega ma väga produktiivne polnud. Kui nad tagasi tulid, siis me olime veidi oma ruutmeeter korda ruutmeeter aias ning ma tegin oma uue raamatuga algust samal ajal kui lapsed üritasid kogu liiva liivakastist taimedele sööta. Las nad mängivad, eks. Mind ei häirinud. Tulime veitsa aja pärast tuppa ning siis oli Abendbrot. Armin pani suht hullu ning loopis herneid mööda köögi seinu laiali. Pull oli. Siis vaatasime Sandmanni ja muid magamismineku multikaid ning ma suutsin Ruthi magama panna. Seekord ilma Ooh babyta. 

Lapsed tuttu. Mina jooksma. Mõnus õhtu oli. Nüüd pean tõesti miskit veel kooli jaoks tegema. Muidu on paha lugu. 

aga olgu, olen enda üle taas väga uhke, et ma siia midagi sisukat kirja sain. 

Mach's gut ! Tschüss :)

Väike tühi postitus

Vahepeal kui ma oma blogi loen, siis panen tähele, et ma olen unustanud mainida palju tähtsaid asju. Hoiatan, see postitus ei oma mingisugust loogilist ülesehitust ega sisu. 

Random mõte nr 1: Mind häirib, et toidupoodides on kassalint umbes 10 cm pikkune niiet sa pead superülehelikiirusel asjad kuskile pakkima ja seda veel ratsionaalselt, et kaubad väga vigastatud ei saaks. Stressirohke aktsioon. Selle jaoks peaks mingi kursuse tegema.

Random mõte nr 2: Lustakad hiljutiseimad otsingusõnad, mille abil minu blogini jõutud on : triinu toss; janes saksa keeles; triin roomet dingo; pistaatsiapähkel saiad; aitäh, vanaema; eesti riistvõimlejate testid, mida kirjutada õppejõu tänukaardile. 

Random mõte nr 3: MA IGATSEN SELVERIT NII VÄGA! Ausalt, saksa toidupoodides on asjad lihtsalt karpidena välja pandud ja siis urgitse seal nagu varas ning otsi enda jogurtit. Valik pole ka nii kirju. 

Random mõte nr 4: Me kirjutasime kehalise tunnis testi. Pidime sulgpalli mõisteid teadma, joonistama kuidas erinevad löögid välja näevad ja kuhu pall erinevatel juhtudel maandub ja siis analüüsima mingisugust mängusituatsiooni. Lihtsalt teadmiseks.

Väga ilus mõte nr 1: See on nii tore, et päris mitu inimest on minuga ühendust võtnud seoses vahetusprogrammiga ning minu blogiga. See on nii armas :) Te olete vahvad! Mulle meeldib, kui inimesed tahavad kellelegi miskit öelda, isegi kui nad seda inimest ei tunne ning lihtsalt ütlevad või kirjutavad. Ilus. 

Random mõte nr  5: Telesari "Friends" on ja jääb mu lemmikuimaks saateks, mille saatel ma saan rõõmsas meeleolus magama jääda. 

Random. 

Täna ja eile olin väga rõõmuslaps

Mul peas kummitab koguaeg mõte, et ma pean postitusi kirjutama ja aktiivsemalt siia miskitki ülesmärkima. Ma kirjutan siis lühidalt, et mul on pm umbes kaks nädalat jäänud - millised on tunded? Ma ei tea.

Mu elu teeb hetkel raskeks see, et ma olen emotsionaalselt väga ebastabiilne ja ma pole sellega harjunud. See on mulle koormav. Ühel päeval usun, et saavutan kõik, mis ma soovin ja siis teine päev mõtlen, et broneerin lennu ning sõidan koju ja nutan patja. Kohutav. Kuidas saab niiviisi?

Tore on see, et täna ja eile olid mul toredatujupäevad. Eile sain üksi kodus olla ning selle vabaajaga sain ma palju ilusat tehtud. Esiteks lugesin oma kolmanda saksa keelse raamatu läbi (esimene oli P.S. Ich liebe dich, siis veel üks raamat samalt autorilt ja nüüd lugesin ühe lühema raamatu läbi, mille Elisalt laenasin) Siis ma käisin jooksmas, seekord ületasin end igatpidi - 11km!!! it's a win. Peale seda tulin koju, käisin pesus ning koristasin veidi oma tube siin ning võtsin oma raamatu kaasa ja sõitsin Padersee äärde (järv, mille ümber ma ka jooksmas käin) Nii ilus oli see. Ma olen avastanud, et ma saan endaga hästi läbi. Ma suudan üksi aega kenasti sisustada ning vahetevahel on see nii tore. Lihtsalt midagi sellist teha, mida mina väga soovin. Minu hostperekonna juures elades pole mul selleks just palju võimalusi ja seega ma olengi seda nii hindama hakanud. Lihtsad asjad, aga mõjuvad mulle väga hästi. Lisaks sellele ilusale päevale olin veel õhtul Daniela pool jalkat vaatamas. Suht võimas on ikka olla Saksamaal kui sakslased jalkas ikka midagi oskavad. Saksa naised jalkat vaadates on ka ikka muud moodi. Karjume ning hõiskame ja laulame ja elame ikka kaasa. Mina kui vahetevahelkuitujuon jalkajälgija olen ka sellest melust nakatunud. See on vahva. 

Täna oli tavaline koolipäev. Ainult see oli, et ma pidin Estheri kooli viima, sest Armin tõusis suure palavikuga üles ning Simone oli veidi hädas oma kolme lapsega. Aga noh, no problem, võtsin oma vahetusõeraasu kaasa ja viisin ta sõime. Seekord sain Estherilt isegi põsemusi ja suure heakskiitva pilgu. Armas.

Ma seda pole vist kirjutanud, et mu maailmalemmikuim õpetaja - Frau Mitchell on praegu väga rase ning seega saime inkasse ja kunsti uued õpetajad, kes on nii kuivad, et mul on läheb meel häredaks. Aga täna tuli Frau Mitchell korraks kooli ja see oli nii tore! Ta läks must mööda ning ütles, oo Triin, wie geht's? ja tegi poolehoidva pai mu käele. See oli armas. Ta on nii sümpaatne ja soe inimene, et see on imetlusväärt.  

Peale kooli tegin oma salakingitust oma tantsugrupile. Ma teen neile ühe video/filmi, kus on meist pildid ja muusika ja videod ja kõikvõimalik toredus peal, mida ma nendega koos olen teinud. See on üsna vahva, ma usun. Vaatame seda mu viimasel treeningul nendega järgmisel esmaspäeval. Loodan, et neile meeldib. 

Täna trennis me väga miskit ei teinud. Mina reklaamisin aga usinalt veel YFU-t nagu kooliski ja olen saanud täitsa positiivseid vastukajasid ning potensiaalseid vahetusperesid kohanud. See teeb mulle ainult head meelt. Tanja tuli meid üllatama!!! Tanja on ka üks tantsugrupist, aga ta õpib Hamburgis ja seega saab suhteliselt harva meiega midagi ette võtta ja seega on see nii vahva, kui ta ka meid vahepeal külastab. Otsustasime Tanjaga, et sõidame Daniela ja Julia poole. Saatsin Simonele smsi, et tulen hiljem. 

Megavahva oli, Daniela ja Julia elavad ühikas Paderbornis, seal on veel nendega üks tüdruk - Lisa. Armas õhtu oli. Rääkisime palju ning sain ka eesti keelt rääkida ja neile Koit Toomet lasta. Nad ütlesid, et no eesti keelt ei mõista nad absull. Null. Sõnagi. Laulu "Nädalalõpp" kiitsid nad heaks. Lisa ütles, et mul on hea saksa keel. See tegi mind ka rõõmsaks. Just sellepärast, et temaga kohtusin ma esimest korda ja ta kuulis mind esimest korda rääkimas. See on kõige objektiivsem hinnang. Teised ju tunnevad mu eesti aksenti ja kuidas ma räägin ning vb ei pane enam tähele minu naljasaksakeelt. Aga jah, tore õhtu oli. 

Nüüd olen kodus. Teen paar asja koolijaoks ja siis lähen kenasti tuttu. 

Olge mõnusad, 

Sau

Ma olen rikas tüdruk

Ei, mitte sellepärast rikas, et mul rahakott üle punnitab vaid sellepärast, et mul on kõige kallim emme ja sõbrannad Eestis. Ma just rääkisin emmega juttu ning see on nii tore, ma ikka saan aru kui väga ma teda igatsen ning kuidas ma ootan, et me taas kõike koos teeme. Ma tean, ma olen 19-aastane juba, aga seriously, te peate mu ema tundma õppima, ta on ebanormaalselt lahe inimene. Suutis taaskord minust paar pisarat välja punnitada ja seda ainult paariminutilise kõne ajal. 

Ja siis ma helistasin Angelale, kes on minu üks parimaid sõbrannasid. Me tantsime koos Eestis ning tüdruk sõidab homme USA-sse ära, mis tähendab, et ma ei näe teda enne kui sügisel, mis omakorda tähendab, et me pole selleks ajaks teineteist rohkem kui aasta näinud. See pole normaalne. Aga ma tean, et kui head sõbrannad oleme ning see ei tähenda miskit, et me kaua pole suhelnud, kui kokku saame on kõik samalahe kui varem. 

Aga jah, nende telefonikõnedega sain ma aru kui õnnelik inimene ma ikka olen. Alati kui helistan kallitele inimestele, siis nende hääl kõne vastuvõttes on nii vahva. Eriti Angela oma. Ma tean kui palju ta minust hoolib ja kui kallis on talle see kui ma talle helistan ning lihtsalt temaga rääkida tahan. See on nii suur asi minu jaoks samuti. 

Mis ma tahan selle segase, aga minu meelest väga armsa jutuga öelda on see, et vahetusaastal õpib inimene väga palju inimesi tundma no ikka väga-väga-väga palju. Nende seas on mõned väga lahedad ja mõned mitte nii lahedad. Aga vahetusaastal olles ei tasu ära unustada neid, kes kodus on. Nad on nii superlahedad ja toetavad. Nende jaoks, kes ära lähevad on ju asi põnevam ja mitte nii raske, aga need kes koju jäävad nende jaoks on see raskem kui hea sõbranna/tütar aasta aega ära on, sest kõik ümbritsev meenutab sõpra. See tähendab minu jaoks nii palju, et hoolimata minu otsusest minna nende juurest aastaks ära, on nad ikka minu suurimad fännid ja toetajad. Ma ootan juba tagasitulekut, et teid kõiki suurepäraseid inimesi kallistada ja teiega vanu aega meenutada ning jutustada. Hindamatud olete mul. Ma võin ju olla nüüdseks paljude teiste inimestega sõbraks saanud üle maailma, aga ausalt, te olete ja jääte. Kallistan! 

Aitäh, et olemas olete ! 

Auf geht's nach HOLLAND!

Nii, asjalood on nii, et eile ja üleeile ja vb ka üleüleeile oli mul paha tuju ja kõik nullis ja tahtejõudu polnud ja ma ei tea. Mõtlesin, et miks ma seda ja teist tegema pean, niikuinii kasu pole ja no ühesõnaga pahatuju. Ma tunnen esimest korda vist, mis tähendab stress. Minu sees on mingi vastuolu, et varsti on kojuminek ja ma pole kuidagi valmis ja samas on siin vahepeal perega mingid imelikud asjaolud, mis mulle ei meeldi ja siis ma ei tea üldse kellega ja kuidas rääkida ja kuidas olla. Perel on miljon last, jah nad on kõik armsad ja mulle meeldib olla õde, aga see on ka tihtipeale kurnav. Pluss mulle ei meeldi see, et mina olen ju siin pm üksi eks. Ja perekonnaliikmeid on rohkem kui mind ning nemad võiksid ju rääkida või küsida, et mis mureks, sest nad ikka arvatavsti märkavad, et mu suunurgad pole väga kõrva taha jooksnud viimasel ajal. Minul on raskem nendega kuidagi kontakteeruda. Nad muutuvad ise ka kinnisemaks kui mina kinnisemaks muutnud olen ja see ei tee asju väga paremaks... Simone on ka kohe kuidagi kinnisem ja suletud ja selline külmem. Kõvem laks oli täna hommikul veel see, et ma tulen kööki niigi närvis ja stressis ja üritan siis sõbralik ja tore olla ning esimene asi, mis küsitakse on, et kas õppisin ikka tänaseks Deutschklausuriks kõik ära...no mida... ma tean ja saan aru, et see on tähtis ning ma ju teen selle alati ära, lõppkokkuvõttes on see minu asi ning mina pean õpetajale otsa vaatama ja oma naeruväärseid vigu arutama ning piinlikkust tundma mitte nemad. Okei, mida ma ulun. Teistel inimestel on suuremaid probleeme. Aga täna oli tõesti nii, et köögist lahkudes valasin kaks pisarat ning päev läks edasi. Samas edusammud, aasta alguses oleksin mõnikümmend rohkem valanud. Tugevaks teevad need asjad, see on positiivne. 

Kuidas siis oli tänane Deutschklausur? Emm.. megakakaduu. Ma tegelt jumala jagad seda raamatut Prinz Friedrich von Homburg, aga tekst mida me analüüsima pidime oli väga totter ja ma ei osanud. Ajasin mingit udu kokku ning punastasin ise ka, et sellist asja pastakast välja surusin. ÕNNEKS SEE OLI MU VIIMANE SAKSA KLAUSUR, put your hands together! Mina olen igatahes rõõm, olenemata sellest, et ma ikka väga sakkisin.

Okei, algab ulgumisest ning ma nüüd parem räägin sellest, et ma täna HOLLANDISSE koos oma tantsutüdrukutega, kes on mu parimad inimesed siin Saksamaal. Oleme seal kuni teisipäevani. Ma olen nii rõõmus. Lõpuks saan ma veidi rohkem magada ning vahvate inimestega juttu ajada. Ma nii ootan. Loodan, et saan Sabrinaga ühes toas olla, sest siis saame palju juttu puhuda, temaga on nii tore rääkida...

aga okei, ma peaksin veel veidi ettevalmistusi tegema ning siis varsti teen sammud Miriami poole, kus me koguneme ning siis sõidame sealt autudega Hollandi poole. Oehh. Pingemaandus. Seda ma vajan praegu väga-väga. Ma üritan palju pilte teha ning vb kui mõni välja kukub, siis jagan oma blogi usinate lugejatega ka. 

Te Eestis olete mulle nii-nii kallid (teate küll kes :)) ! Ma tahan öelda seda, et kui ma vahel kirjutan, et Saksamaal on mul parimad ja kallid inimesed siis teie olete alati mul mõttes ning neid inimesi ei saa võrrelda. Kõik on kallid, ärge unustage :) Ilma teie toeta polels ma nii tugev inimene, et üksi võõrale maale minna, aitäh toetuse eest. KALLISTAN :)

Pildimaterjali

Ma jõudsin arusaamisele, et ma olen oma blogi natuke kiduralt piltidega kaunistanud. Nüüd ma üritan seda viga parandada. 


Esiteks, üks tähtsamaid pilte siis. RUTH! Minu väike armas vahetusõde. Käisin ju teda haiglas vaatamas ning teda usaldati isegi minul hoida. Ta on lihtsalt superarmas väike nukuke. Ma ei saa ikka aru, kuidas saab üks inimolend nii tillukene olla. Wahnsinn! Ma ütlen teile, et vahetusaasta toob ootamatuid üllatusi ning seiklusi, kunagi ei tea, milliseks see aasta kujuneb ning milliseid ootamatusi läbi elada saab :)

Siis muidugi oleme Estheriga vahvaid pilte teinud. See tüdruk on ikka nii kalliks mulle saanud. Väike paharett on, aga see ongi tema armas vigur, mis ta nii lahedaks 3-aastaseks plikaks teeb :)

Siin on Esther väga tilluke veel, ma polnud siis veel Saksamaal

Siin on väike rebel Eesti lipuga :)

Läksime Ruthi haiglasse vaatama esimest korda.

Arminiga Padersee ääres jalutamas.

Vennaga jalutamas.

Laste võimlustoas vms

Ma pole vist palju sellest kirjutanud, aga Elisaga olen ma headeks sõpradeks saanud. See on see ulme tüdruk, kes sündis Jaapanis, kolis 7-aastaselt Prantsusmaale ning tuli sel aastal Saksamaale. Ema on prantslane, ning isa Ameeriklane. Tüdruk ise oskab ladusat inglise, prantsuse, saksa keelt ning omad suurepäraseid teadmisi Jaapani keeles. Võite nüüd oma lõuad põrandalt üles korjata. Aga me Elisaga oleme suured Sushi sõbrad ning siis käisimegi üks kord koos linnas ühes mõnusas Sushi baaris.

Mega! Sõin esimest korda mingisugust kaheksajalga ka. Vist. Aga hea oli!

Ja siis ma pole ju üldse kirjutanud, et me käisime Hammis ühelt Wettkampfil (võistlusel) oma tantsurühmaga ning me saime esimese koha!!! Megavahva on see, et keskmine osa tantsust on minu mõeldud :) Ühesõnaga me oleme Westfaleni meistrid ning nad saavad Septembris kuskile edasi minna selle tiitliga, juhuu! Tantsuks oli siis seesama kassitants :)

Kodukassid VS tänavakassid

See on Daniela :) Me nägime kõik nii hullud välja :D

Ja siis Least ja minust leidsin ka ühe vahva pildi :) See on Lea pool tehtud, enne kui Luisa sünnipäevapeole läksime ehk siis ammu ammu :) Lea on mulle palju saksa keelt õpetanud ning alati abivalmis ja tore olnud :) Vielen Dank ! :)

Ja siis üks video, mille me Estheriga eile tegime :)

Selles videos ütleb ta mulle, et ta ei taha, et ma nii vara ära lähen, tahab minuga veel palju mängida ja raamatuid lugeda :) See video on tegelikult üks tilluke osa sellest, mis ma oma vahetusperele kingin, aga tshhh, see on saladus!

Aga okei, ma nüüd loodan, et seda postitust on ka vahva lugeda ja pilte uudistada :) Olge tublid, ma püüan ka ! :)