Ma olen hetkel ülevoolavalt positiivses meeleolus, sest just jõudsin tagasi lühikeselt seminarilt, mis valmistas meid, vahetusõpilasi, ette kojuminekuks. Seal oli nii palju toredaid ja südamlikke inimesi. SANNI oli ka seal! Mu soome sõbranna ning Lätist ühe poisi (Valts) ning tüdrukuga (Diana) sain ka tuttavaks. Samuti oli Katie seal, see tüdruk, kes vahetusaasta alguses mulle nii hea sõbranna polnud, aga nüüd ma õppisin teda ikka tõeliselt tundma ja ta on SUPER INIMENE!
 |
| Maja peal olid siis YFU plakatid ka. Eesti on ka peal!!! |
Seminar toimus väga pisikeses kohas, keset metsa. Seal polnud midagi, ainult meie nn suvilamoodi kodukene, kus oli kõik vajalik olemas. Esimesel päeval õppisime üksteist tundma nagu alati ning käisime jalutamas mööda kruusateid ja loodust nautimas. Järgmistel päevadel oli meid AG Gruppideks ära jagatud (Arbeitsgruppe/töögrupp) ning iga grupp sai omale kaks YFU-kat, kes meiega siis erinevaid ülesandeid tegi ning kus me arutlesime kojumineku üle. See oli niiii tore. Ma olin Katie ja Carolyniga ühes AG-s (mõlemad USA-st) Selles AG-s sain ma end katki naerda ja samuti ka katki nutta. See oli nii vahva, meie Teamerid (YFU-kad, kelle meie saime) olid Robin ja Marie. Nad olid nii chillid ja toredad. Rääkisime kõikidest rasketest asjadest, mis meid ees ootavad seoses kojuminekuga ning kuidas veel oma pere tänada saaks ning oma siinnse vahetuskoduga hüvasti jätta ja palju muud huvitavat.
Igal päeval pidi teatud AG kas siis hommikusööki aitama ettevalmistada või siis lõunasööki tegema ning nõusid pesema. Ma arvan, et ma pole kunagi end niimoodi nõudepesemise üle rõõmustanud. See oli mega. Olime Katie ja Elizabethi ning Carolyniga ning paljude teiste lahedate inimesetga köögis ning panime muusika nii kõvasti mängima ja siis kuivatasime nõusid ning tantsisime samal ajal. See oli meganaljakas! Me nakatasime paljusid ning köök sai minutitega puhtaks ning meie saime palju nalja :) Nii tore. Me toimetasime igalpool nagu suur pere olgugi, et tundsime enamusi vaevalt päev või kaks. See ongi YFU suure pere võlu!
Inside nali Katie ja Carolyniga oli lause "Mädchen, bitte!" Kuna inglise keeles nad ütlevad ju "Girl, please!" Siis igakord kui üksteise kallal sõbralikult "näägutasime" siis see oli esimene lause, pärast seda oli 5 min nurgas kõhulihaste trenn ja silent naeru paus ja siis läks edasi.
 |
| Programmi ettevalmistused |
Eile valmistasime siis külla tulevatele hostperedele programmi. See oli veidi stressirohke, sest ühel hetkel leidsin end kõike ettevalmistamas ning see oli natuke kurnav. Me saime hakkama ning saime palju vahvaid ideid. Õhtul tantsisme veel kõigiga koos ning parim oli see kui üks Teamer nimega Stefan tantsis Infinity järgi väga kirglikult. Poiss on esiteks umbes 2 m pikkune ning megasuur rõõm ise. Superlahe oli see. Taaskord nakatas meid kõiki ning kõht kõveras tegime liigutusi järgi.
Täna tulid siis vanemad ning enne seda tegime oma armsaks saanud kodukese korda. Mina olin köögitoimkonnas ehk siis küürisin kõiki võimalikke kappe ja klaase ning kuivatasin taldrikuid ja viisin prügi välja. Ma usun, et puhtamat kööki, kui meie täna koristasime, pole olemas. Pärast seda tegime veel mänge ja nalja ning siis tegime oma programmi läbi ning harjutasime laule. Veidi stress oli taas, aga olime koguaeg sõberid ning saime tehtud suure asja. Vahetasime riideid ning panime veel veidi asju kokku ja siis algas suur show. See oli nii tore. Mõlemad teatritükid meeldisid hostvanematele ning YFU-katele väga-väga. Kahjuks olid mõned juba busside ja rongige peale läinud, aga enamusi saime ikka tänada. Ma mõtled YFU-kaid. Robinil olid ka pisarad silmas kui me ta lava ette koos Mariega kutsusime ning tänasime ja neid oma tantsu kaasasime. See oli nii vahva :) Mõned laulud läksid veidi väga võssi, aga see oli kõik südamest mõeldud, seega meeldis siiski vanematele.
Lõpus nägime veel Teamerite poolt kokkupandud slideshowd meie re-entry seminarist, nuttsin end pandakaruks taaskord. Ma olen vist mingi tiitli ärateeninud. Aber wirklich!
Minu pere ei saanud tulla, sest meil on tillukesed lapsed, kellega on raskem reisida, aga selle eest oli Sabine seal (minu ja Maria (poolast võp) tugiisik) Tema viis meid sealt ühtlasi ka koju. Aga teised pered olid vahvaid sööke ja jooke kaasa toonud ja siis meil oli väike grillipidu õues koos kõikide vahvate inimestega. Ajasime juttu ning naersime.
Kojutulles polnud pere veel kodus, sain asju lahtipakkida ning veidi niisama olla ja mõtiskleda. Seedida kõike seda, mida ma nende päevade jooksul kogenud olin. Tund või poolteist kuulsin, et välisuks tehakse lahti ning kallistasin oma hostema ja issit ning siis rääkisime juttu ja vahetasime muljeid oma tegemistest. Vahva pere on mul ! Esther on nii numps :)
*
Tulin nüüd jooksmast oma lemmikust kohast, Padersee ringilt (järv). Super tunne oli. Nägin kuidagi seda seekord teistmoodi. Nii tore oli joosta taas nagu, kuidas ma ütlen...KODUS! Tunnen iga puu ja põõsa juba ära ning see oli supertunne. Nii kerge oli joosta. See on vist tõesti mu lemmikkoht siin Saksamaal. Ma olen sellel jooksuringil üksi südamest naernud kui mul vahetusaastal hästi on läinud, väga palju nutnud kui mul raske on olnud. Muresid peletamas. Motivatsiooni leidmas. Kõike, mis mind tugevamaks on teinud. See koht ei ole mingi eriliselt väljapaistev ega midagi harukordset, aga ma sain täna aru, et tõesti - sellel jooksuringil olen ma tulnud nii paljudele mõtetele, olen analüüsinud oma vahetusaastat, olen peletanud raskeid aegu eemale ning jooksnud, sest ma olen väga rõõmus ja õnnelik olnud. Tantsinud jooksmise ajal ja kõvasti kaasalaulnud kui Ipodist vahva laul tuleb. See jutt võib tunduda napakas, aga jah, see oli täna supertunne. Tundsin, et jätan juba natukene selle kohaga hüvasti. Samas olin õnnelik ning ei pannudki tähele kuidas 8 km selja taha jäi. Ma olen hetkel väga õnnelik inimene!
Homme on taas koolipäev. Vaatab kuidas läheb. Algab kunstiga, Frau Mitchelliga, minu lemmikõpetajaga! :)
Head ööd, kallid sõbrad! Olge õnnelikud ning tänage inimesi, kes teie kõrval on ning kõik teie rõõmu võimalikuks teevad!
No comments:
Post a Comment