Hallo, wie geht's? Mir geht's ganz gut. Ich habe mich Heute mit Sanni in Bielefeld getroffen. Es war so schön, eigentlich ist es mit Sanni immer schön :) Wir haben einfach geredet, und was zusammen gegessen. Wir haben auch auf Finnisch und Estnisch geredet, war sehr witzig. Das finde ich total geil, dass mein Deutsch immer besser wird, kann fast alles verstehen und sogar jetzt schreibe ich auch auf Deutsch :) Ich schreibe gleich auf Estnisch, sonst können meine Freunde in Estland gar nichts verstehen... :)
Also, tsau lapsed :) Täna veidi teistmoodi postituse algus siis kui äkki tähele panite :) Saksa keeles, kindlasti vigadega, aga sakslane peaks mõttest aru saama küll. Jutustan nüüd ka emakeeles oma eilsetest ja tänastest tegemistest.
Eile oli nõme ilm. Ausalt, selline ilm, et mine teki alla ja maga päev maha. Sadas, sadas ja oih sadas veel. Sellegipoolest sain ma midagi tarka tehtud ja lõpuks oma sünnipäeva kutseid saadetud, millega seoses tuleb mul nüüd andestust paluda, et ma teid ei kutsunud. Arvan, et natuke kauge ja kulukas tulla :) Jah, ma pean sellel laupäeval oma sünnipäeva, saan 19. Ma seda numbrit ei kommenteeriks. Ehm, jah, sain siis kutsed saadetud ning siis käisin veel paari asja ostmas ja siis tsillisin oma pere ja õe ja vennaga. Sõime Abendbroti.
Varsti tuli meile külaline. Minu koolist üks õpetaja. Herr Bobbe. Ma pole kindel kuidas tema nime kirjutatakse. No kuna minu mõlemad hostvanemad on õpetajad, siis on kuidagi imelikul kombel juhtunud, et nende sõprade hulgas on ka õpetajaid. Herr Bobbe üks nende seast. Alguses vaatasime meie Simonega filmi ning mehed siis omavahel ajasid mingisugust tõsisemat juttu ja siis hiljem me mängisime kõik koos üht lauamängu - Qwirkle-it. Istusime siis kaua laua taga ning lõpuks oli kell miljonkakssadakolmkümmendviis ning meie külaline hakkas kodupoole sättima. Aga ma leian, et Herr Bobbe on väga vahva inimene, hea huumor ning sõbralik. Tore õhtu oli. Triin mängis kolme õpetajaga lauamängu, seda vist Eestis ei oleks ma kunagi kogeda saanud. Jess, kogemusevõrra rikkam.
Täna hommikul käisin ma jooksmas. See ei olnud eriti edukas, kuidagi ei olnud täna see tuju. Peale jooksu suutsin ma kodus igal omal sammul meie koristajatädil ees olla, aga kahjuks ja samal ajal õnneks oli see vajalik, sest ma pidin Sanniga kokku saama ning siis seetõttu kodus ringi siiberdama.
Me saime Sanniga Bielefeldis kokku, see on suurem linn kui Paderborn ning natuke väiksem kui Tallinn. Seal on hea shopata ning täitsa ilus oli see linnake. Pidin sinna rongiga sõitma. Alguses oli väike närv sees, et kas ma saan õige rongi peale ning rongi sees olevas automaadist endale õige pilet ostetud. Mu mure oli taas mõttetusetipp, sest see koht kus ma rongi ootama pidin, nägi välja nagu tavaline bussipeatus. Rong tuli, astusin sisse, leidsin automaadi ning läksin siis oma järgmist challengit vastu võtma - buying the ticket. Kui seda mitte arvesse võtta, et ma oma 5eurost mitmeid kordi valesse pilusse üritasin mahutada, siis läks muidu kõik libedalt. Sõit oli ka mugav, head istmed nii vaikne ning ei loksuta absoluutselt vastupidiselt meie trammidele Talinnas. Sõit kestis natuke alla tunni.
Jõudsin siis Bielefeldi ning tegelt polnud mul suurt aimu, kus ma Sanniga kokku saan, aga õnneks me kuidagi jooksime jaamas lihtsalt kokku ning nii lihtsalt see käiski. Meil oli tore, rääkisime palju. Oma peredest, koolist, sõpradest, kõigest. Shopata meil ei õnnestunud, sest nii palju oli rääkida, et tähelepanu hajus riietelt ja poodidelt ära.
Kuna väike Sanni on koguaeg nälgas ja peab miskit sööma, siis käisime veel linnas ringi, et midagi kõhtu leida. See otsing väga edukas polnud. Leidsime mingi putkamoodi asja, kus sai ka sees istuda aga ka väljast kaasa osta. Seal töötasid kaks väga kurja ning vana inimest. Üks vanamees, kelle käest me kõigepealt sõimata saime, et me pm sisse läksime ning valesse lauda istusime. Sorry dude, me lahkume siis ning ei anna sulle raha. Läksime välja ning otsustasime kurjalt tädilt midagi kaasa osta. Ostsime pitad vms ning saime veel tädilt kurja pilgu, kuna Sanni tellis enne ning siis mina lisasin oma soovi natuke peale Sannit, mille peale tädi röögatas, et jumal küll oleks ju võinud kohe öelda, et ta oleks ju neid saanud samal ajal teha. Seriously sorry, et ma Sulle siin raha annan ja sinu aega su tööajal raiskan. Saime oma kurjad pitad kätte ning sammusime minema. See situatsioon meenutas mulle veidi mõningaid Eestis töötavaid teenindajaid, tervitused siitpoolt. Ma ei ole kuri, ma räägin omast kogemusest. Andke andeks.
Sõime siis oma pitasid, mis olid tegelikult hoolimata raevust, millega neid valmistati, täitsa head. Peale pitat tahtsime midagi ka juua ning siis leidsime sellise koha nagu Bake Factory, hästi armas koht. No seal oli kõik see, mis ma selle pita asemel oleksin tahtnud. Salatid ning kakaod ja mahlad ja muu toredus. Isegi teenindaja, kes meid uksest sisenedes ei vihanud! Järgmine kord siis tean. Rääkisme Sanniga siis juttu veel ning rääkisime vahepeal Soome ja Eesti keeles, see oli nii vahva. Naljakas kui sarnased need keeled ikka on.
Peale istumist käisime veel veidi linnas ringi, Sanni otsis endale uut kotti, aga mida pole seda pole. Seadsime sammud rongijaama poole ning varsti oligi Sanni rongis ning mul oli veel kuskil 20 min oma rongini aega. Läksin sellegipoolest kohe peatuse juurde ning rong oli juba kohal, läksin sisse ning otsisin juba endale tuttavat piletiautomaati. Out of order. Great, mida ma siis nüüd teen. Veidi jalutasin rongis edasi-tagasi, et äkki mõnd funktsioneerivat automaati leida, aga ei. Polnud. No ühtki tähtsat onu ka ei näinud, kelle käest oleks saanud piletit osta. Mis sa siis ikka teed. Istusin maha ning olin kindel, et varsti tuleb mingi suur mees mult piletit küsima ning kaputt. Istun ja istun, peale 55 min pole kedagi. Minu peatus, lähen maha ja vot. Sõitsingi sunniviisiliselt jänest. Aga ma olen kindel et pool rongi tegi sedasama, sest peale minu jooksis seal veel peatakanu ringi, kes ilmtingimata oma münte automaadile loovutada tahtsid.
Tulin koju ning tsillisin perega ja nüüd siis jõudsin omadega siia arvuti ette.
Muideks, minu laupäevasest sünnipäevast siis nii palju, et kutsusin inimesi oma koolist ning muidugi kõik Catsid oma poole. Saame kolmandal korrusel aega veeta, juttu rääkida ning miskit vb mängida ning kui kell hakkab kuskil 11 saama, siis on mõte nendega, kes on juba täisealised välja minna. Muidugi saavad alaealised ka kaasa tulla, aga siin on nii, et 16-aastased võivad kella 12-ni jääda. Seega poleks see seda väga väärt. Vaatab siis milline sünnipäev mul see aasta tuleb :) Perega lähme sel päeval ka miskit tegema. Täpselt ei tea veel mida :) Võib-olla üllatavad mind kui ma just mingisugust geniaalsust välja ei mõtle.
! Help, mu blogger on ärakaotanud võimaluse mu postitusi kommenteerida, kui keegi teab lahendust, siis on igati teretulnud mind aitama :) Kiitus.
Machs gut, tschüss!
No comments:
Post a Comment