7. jaanuar - GEBURTSTAG! Triin sai 19!

Boaaaa, see oli nii armas, lahe, vahva, naljakas, lustakas, tore, meeldejääv üllatavalt soe ja lihtsalt nii super!!! 

Kuna Simone oli mulle eelmine õhtul juba öelnud, et nad tulevad mu tuppa punkt kell 8.45 mind õnnitlema, siis oskasin ma juba selleks "üllatuseks" oma sünnipäeval valmis olla. Käisin pesemas, tegin toa korda ning istusin voodi peal ning uurisin juba telefonist enda sõnumeid. Kuulsin kuidas siis terve famiilia ülemiselt korruselt alla tuli ning ukse taga veel sosistas. See oli küllaltki armas ja naljakas, sest Esther karjus ja Armin aitas kaasa ning terved 2 minutit oli mul toas täitsa lõbus kõike seda pealt kuulata. Lõpuks siis tegid nad laulmisega algust ning koputasid ja terve pere oligi siis kingitustega ning lilledega ukse peal. Sain kõigilt roosi, see oli nii armas. Sain kallid ja õnnesoovid ning kingitused. Sain ka küünlaid puhuda ning miskit soovida... :) Oli aeg siis uurida, mis pere mulle kinkis. Kõik istusid uudishimulikult voodi peal ning vaatasid, kuidas ma üllatun.

Perelt sain kingitusteks nii armsa kalendri, mille Simone oli ise meisterdanud. Seal sees on meist tehtud pildid ning juurde kõik vahvalt kirjutatud ja nii tore, see jääb kindlasti üheks heaks mälestuseks minu vahetustaastast. 

Estherilt ja Arminilt sain mõlemilt ühe nunnu joonistuse :)

Emme ja vanaema Eestist olid mulle ka kingitusi saatnud :) Vanaemalt sain käekella, jeeeee. See oli nii õige kink lihtsalt, aitäh Vanaema! :) Emmelt sain nii ilusa sõrmuse, nii kena. Ausalt kui paki avasin, siis tuli pisar silma, sest vastu valgust ma nägin, et kivike on tumesinine ning nii ilus. Aitäh emme!!! :)

Peale kingituste lahtipakkimist hakkasid ettevalmistused õhtuseks peoks. Ma kutsusin nimelt koolist inimesi endale külla ning Catsid ka muidugi :) Kõik nad olid minu poole alates kella 19.00 oodatud ning siis peale seda oli plaan nendega, kes juba kauem kui 12 öösel väljas tohivad olla, tantsima minna. Paljud olid mu kutsele eelnevalt positiivselt vastanud ning peaaegu kõik said tulla, super! :)

Koorisin sel päeval kõike võimalikku - kartuleid, porgandeid, kurki. Lõikasin paprikat. Simone valmistas usinalt pearooga - suppi. Jah, alguses mõtlesin mina ka, et naljakas, et sünnipäeval suppi süüakse. Pole üldse nagu teemas. Aga siin on supi söömine suurtel päevadel täitsa in. Kohandusin siis taaskord uue tavaga ning olin rohkem kui nõus oma 19. sünnipäeval suppi sööma. 

Tegin veel meie kolmanda korruse tuba korda, kus siis pidu aset leidis. See tuli täitsa vahva :) Esther aitas mind sealjuures, riputasime kõikvõimalikke õhupalle üles ning kaunistasime toa kenasti ära.

Suur tänu emme, et Sa metsikult mulle Eestimaalt kommi saatsid, sain seda oma sünnipäeval suure heameelega külalistele pakkuda ! :)

Mu sünnipäev oli naeru ja õnne täis. Kui me Simonega ülakorrusel askeldasime, oli Esther üksi teisele korrusele läinud ning me arutlesime hostemaga, mida ta õigupoolest seal all nii kaua üksi ja vaikselt teeb. Tuleb siis väikeõde tagasi, ema digikaamera käes ning moosivarga nägu peas. Simone jagas siis noomitussõnu ning võttis kaamera enda kätte. Mina askeldasin edasi ning järsku ütleb Simone, nägu muigel, et ma tema juurde läheks ja midagi ülevaataks. Nii? Ma pole nii kaua südamest naernud. Minu väike armas hostõekene oli endast pilte teinud, mis tähendas seda, et pildile oli tänu välgule jäädvustatud poolkinnised silmad ning vaevu terve nägu. Leidus ka arvukaid pilte Estheri laubast ning suust ja kõrvadest jm. Meil oli Simonega mõlemil raske endi nägusid sirgena hoida kui me koos neid pilte Estheri ees vaatasime. Naersime ikka kaua-kaua. Need olid nii armsad pildid. Muidugi ei saanud ta diivanist ja televiisorist pilte tegemata jätta. Meil on nüüd umbes kümmekond pilti meie telekast ning kõikvõimalikest riiulitest, mis elutoas seisavad. Ma naeran siiamaani. Ma loodan, et Simone ilmutab need pildid ja et ma ka need endale saan. Need on hindamatult armsad ja naljakad.

Naer ei lõppenud ka lõunasöögi ajal. Nimelt oli mul ikka veel silme-ees Estheri lazy-eye fotosessioon, Simonel samuti. Siegfried ei mõistnud väga meie ülemeelikut tuju ning Simone oli siis sunnitud ka minu hostisa   meelt lahutama. Tema reaktsioon ei olnud muidugi nii ekstreemne, aga tõi siiski suure muige suule. Pluss sain ma naerukrambid kui Siegfried väikest tomatit sõi ning seda niiviisi hammustas, et  pool tomati sisust väikesele Arminile põsele pritsis. You just had to be there, seda situatsiooni pole võimalik niiviisi kirjeldada, aga see oli naljakas. Hetkelgi muigan selle üle.

Peale sööki askeldasin veel siltidega, mis ma mööda maja seintele kleepisin, et inimesed teaksid where's the party at. Käisin veel 1 euro poes ning ostsin veel mingit kraami. Varsti oligi aeg ennast sättima hakata ning külalisi vastu võtma hakata. Olime Estheriga mõlemad ülakorrusel ning ootasime, et alt uksekella helistatakse. Meil 3. korrusel on telefon, millega inimesi sisse lasta saab. Hoolimata sellest ultimaatum tehnikast, oli Estheril siiski tungiv soov otsejoones alla joosta ning inimesi isiklikult üles juhatada. No, eks ma siis olin nõus.

Esimesed külalised olid Krussu (jah, ma kutsusin ka tema, sest vastasel juhul poleks pärast koolis väga tore vist olnud), tema sõbranna Hanna ning Lara. Läksime siis kõik üles ning algul oli küll selline tunne, et pole just kerge õhk või selline. Olin ikka väga seltskondlik ja püüdsin kõikvõimalikel teemadel juttu teha, et inimestel väga surm peale ei tuleks. Aegamööda ilmus külalisi juurde ning inimestel hakkas toredam.

Ma tundsin seda, et kooli sõpradest oli moodustunud kaks gruppi. See mulle väga ei meeldinud, kartsin, et neil on seal ebamugav olla. Vahepeal küsisin ka Madeleinelt, et kas kõik on ikka hästi ja tore. Sain suure rahuloleva naeratuse vastuseks ning ta lisas, et kõik on super, nad lihtsalt ei suhtle koolis ega niisama niiviisi, aga ega nad mingisugused vaenlased pole, kaugeltki mitte. Sellega jäin ma rahule ning ma jagasin siis ennast kahe grupi vahel, käisin ühtede juures juttu ajamas ning meelt ülal hoidmas ja siis naasesin teiste juurde.

Sõime siis koos veel suppi ja muud toitu, mida ma pakkusin. Muideks, eesti kommid läksid massile peale. Ma ei saanud igatahes ühtki hah.

Aga siis oli ikka tore-tore kui Catsid ilmuma hakkasid. Nad on ikka minu päikesekiired siin. Sain kallisid ja musisid ja olin nii rõõm. Kohe läks toas meeleolu ka veel paremaks, sest nii mõnedki tunnevad neid kooli omadest ka, tantsisime ju kõik koos jõuluesinemisel.

Vahepeal kiikasin ka telefonile ning sain palju sõnumeid kodustelt, see oli ääretult armas, et te ikka meeles pidasite! Andke andeks, et ei vastanud kohe, aga mul oli palju inimesi vaja rõõmsana hoida ning hea host olla.

Siis järsku tuli Sabrina. Mul tuli pisar silma, sest ta on nii kalliks mulle saanud. Sain tugeva kallistuse, just selline nagu üks kallistus olema peab ning olin nii õnnelik, et ka tema minu sünnipäevale tuli. Varsti tuli ka Miriam ning tema järgi ootasid kõik Catsid, sest tema käes oli nende kingitus minule. Esiteks sain nendelt sünnipäeva laulu, mis oli uskumatult armas ja tore, missiis, et ma väga ei suutnud sõnu jälgida, see-eest täheldasin nende pilke ja poolehoidu ja kõike-kõike head. Ma muideks filmisin ka nende laulu, aga ma ei pane seda siia üles, nad ei tahaks seda :) Sain kingituseks kõige-ägedama kaardi ning H&M kinkekaardi ning siis veel ütlesid nad mulle, et mingisuguse kingituse saan ma veel hiljem...jäin huviga ootama :)

Kingitustest veel nii palju, et minupuhul on viimastel aastatel nende olemasolu ja tähtsus vähenenud, ma mõtlen seda, et olen juba siis meeletult rõõmus kui inimesed mind meeles peavad, mulle kaarte saadavad, helistavad ja kallistusi jagavad. Väike pilt, kiri, midagi millest ainult sõbraga aru saad, mälestusi toob. Need on minu jaoks kõige väärtuslikumad kingitused. Sellegipoolest sain nii toredaid kingitusi, poleks oodanud kaugeltki mitte, et ma tõesti taoliste kinkide osaliseks saan.

Ma sain Miriamilt, Madeleinelt, Hannalt ja Anna-Lenalt fondue komplekti, kus on siis fondue nõu ning need fondue kahvlid/pulgad vms, pole aimugi, kuidas neid nimetatakse. Lisaks sellele sain nendelt tüdrukutelt veel pildiraami, kuhu sisse tuleb meist kõigist koos üks pilt, mille me kunagi tegema peame. Me leppisime muideks juba kokku, et me peame üks õhtu Mädels Abendi tegema (tüdrukuteõhtu) ning siis saame fondue-d teha ning pilti ka sealjuures teha :) Superidee.

Lealt, Luisalt, Laralt, Carolt ja Brigilt sain mina Weekendi (kokteilibaar) kinkekaarte ning kaks kokteiliklaasi. Samuti olid Lea ja Brigi koostöö tulemusena mulle suurepärase koogi teinud, millest mul kahjuks pilti pole. See kook oli šokolaadikook šokolaadiga, peal oli kirssidest südameke. Krisse oli ka koogi sees. :) Armas!!!

Minu Catsid :)

Vasakult ülalt: Brigi, Luisa, Hanna, Madeleine, Anna-Lena, Miriam. Keskmine rida vasakult: Caro, Lea Lara, Miriam Hesse, Daniela Hesse, Anja. Esimene rida: Theresa, Sabrina, Mina, Julia 

 ehk kõik sünnipäevalised :)

Geburtstagskind!

Kui kell hakkas 10 saama, siis hakkasid inimesed kodudesse minema. Meie Catsidega arutasime veel kuhu edasi minna. Minuga said kaasa tulla Sabrina, Theresa, Julia ja Daniela. Õnneks oli Julial auto ning me saime kohe linna sõita. Muideks, 7. jaanuaril oli siin kohutav ilm. Vihma sadas ning tuul oli ka kurjajuur. Seega olin ma ikka väga õnnelik, et Julia meid linna viia sai. Saime linnas tantsima minna ning rääkisime palju juttu ning nii tore oli :) Nägin linnas veel kaht sõbrannat Catsidest, kes varem ei saanud mu sünnale tulla, sest olid juba kuskile mujale kutsutud, seetõttu oli neid tore näha :) Öösel saime taas Juliaga koju ning siis läksin magama ning mõtlesin kui meeletult lahe sünnipäev mul ikka oli !

Ahjaa, sain selle salapärase kingituse vahepeal kätte, mis Catsid mulle hiljem üle anda lubasid. See on nimelt väike armas padjake, kus on meie pildid peal ning peale ka ühtteist kirjutatud. Meeletult armas. Kui ma lennukiga tagasi Eestisse Saksamaalt sõidaks, siis see padi oleks sunnitud mu nutukaaslaseks olema. Õnneks ma sõidan bussiga tagasi. No worries, padi. 

Kordan veel, et tänan kõiki, kes mind meeles pidasid, ükskkõik, mis viisil. Tähendas mulle meeletult palju, iga sõnumi, kõnega tuli suur rõõm peale ! Kallistan !

No see postitus oli nüüd küll kaua tehtud kaunike, aga tehtud ta sai :)