TSAK!

Kristjan, palju õnne Sulle sünnipäevaks!!! Minu saksakeelne vahetusõpilasest klassivennast kallis sõber sai 19! :) 

Alles istusin ma koolilaua taga ning üritasin Iphigeniast, Mathe LK ülesannetest ning Genregulationist bioloogias aru saada. Nüüd on kõik selle aasta Klausurid selja taga ning võin vaheaja üle rõõmustada. Samuti on... 

...HOMME JUBA JÕULUD!

Täitsa uskumatu ikka. Mina, Triin. Tavaline eesti tüdruk, olen siin, Saksamaal. Tähistan homme jõule koos oma vahetusperega ning mitte oma emme, vanaema, vanaisa, tädi Riina ja Fridaga. See on teistmoodi. See pole väga kurb. See on imelik, et püha, mida oled 18 aastat ühtmoodi läbi elanud ning on tekkinud kinnistunud traditsioonid ja kombed on nüüd natuke teistmoodi. Teised inimesed, pühal on teine tähendus, teine kodu. Ma tegelikult rõõmustan homse päeva üle ning tean, et kõik on homme armas. Muidugi mõtlen ma oma pere peale, ning selle peale, kuidas väike Frida minu päkapiku töö üle võtab ning pereliikmetele ilusa etteaste eest kingitusi jagab. Vanaema hoolikalt valmistatud jõuluroad ning telekast tulevad kõikvõimalikud jõulusaated ja laulud ja filmid. Armastan teid kõiki, olete nii kallid ! 

Minu jõulud eelmine aasta, Eestis.

Aga olgu, ma enam ei nostalgitse vaid räägin parem, kuidas minu viimane nädal koolis sellel aastal siis Saksamaal möödus :)

Mittwoch, 14.12.11

Kolmapäeval oli minul siis selline koolipäev, et esimene tund oli saksa keel, järgnes filosoofia, 4 tundi inglise keele Klausuri ning kehaline kasvatus.

Saksa keeles pidime mingisugusest ajalugu käsitlevast tekstist kokkuvõtte tegema. Olin Madeleine ja Miriami ning veel kahe tüdrukuga ühes rühmas. See tund väga produktiivne polnud. Olin suht närvis inglise keele pärast. Ma polnud selleks mingi massivilt õppinud ning suht ainult asju üle vaadanud. 

Filosoofias saime täita meie õpetaja kohta ühe ankeedi, kuhu sai siis endale õigeid tunduvaid vastuseid ringitada. Seal oli küsitud, kas tunnid on huvitavalt ettevalmistatud, kas õpetaja muudab aine huvitavaks, hindab ausalt ning muu selline. Frau Glass sai minult kõik kõigeparemad vastused üldse, sest mulle ta nii meeldib, ma olen nii rahul temaga :)

Inglise Klausur. Em, läks kuidagi. Kuidagi hea tunne polnud üldse, samas sain ikka kõik, mis ma teadsin kirja, aga no ma ei tea. Vaatab siis peale vaheaega, mis Frau Mitchell kostab. Pm viimased kaks tundi tegi mu kõht mingi omavolilise etteaste karjudes ja korisedes. Kuidagi ohjeldada ka ei osanud teist. Õnneks polnud kaasõpilaste kõhud samuti rahul ning ma ei olnud üksi, kes seal muigeid inimeste nägudele tõi.

Peale 4 tunnist pepusuretamist läksin kahe tüdrukuga, kelle nimesid ma vist kunagi meelde ei suuda jätta, neile brötcheneid ostma. Ma ei suutnud kuidagi saia süüa ning pigem ootasin, et kodus "pärissööki" saab. Käisime veel väikestes poodides, sest ühel neist oli soov oma emale jõulukaarti osta. Peagi pidime kooli poole tagasi sammuma.

Kehalise tund. Mis te arvate, mis me tegime oma viimases kehalise tunnis enne jõule? Muidugi, et vaatasime Hangoverit. Minu nägu oli üks suur küsimärk, kui Herr Kröger teavitas, et me nüüd matid endale orgunnima peame ning end ekraani ette sättima peame. No olgu. Lasti siis arvutist pilt suurele valgele ekraanile/saale eraldavale seinale ning Triin sai uusi saksa keelseid roppusi õpitud. Knowledge well received. Ja ei, ma ei kirjuta neid siia üles, sest ma olen tubli laps, kes roppe sõnu teab, aga ei kasuta. (emme ütles seda mulle alati kui ma veel allameetri inimene olin). 

Peale kooli olin ma väga aktiivne ja tubli. Ütlesin Simonele, et mul vaja kaarte ja kirju kodumaale saata, et teeksin väikse postkontori külastuse. Pakkus välja, et äkki tuleb Esther kaasa, et see laps läheb juba kodus hulluks. Ikka saab. Lootsin, et ma teda ära ei kaota või ta kuskil poes midagi katki ei tee. Mu kartused olid asjata, kõik läks nii toredasti. Mul on lemmikuks saanud üks väike kirjatarvete pood, kus saab ka kirju ja pakke saata. Esther aitas mul emmele kaardi välja valida ning tal jätkus ka kannatust, et ära oodata, mil ma kõikidele vajalikele kaartidele paar jõulumeelset rida kirja panen. Ütles mingi hetk nii armsalt: " Triiiin, ma sooviksin nüüd väga suure hea meelega siit poest väljuda, sest mul on päris igav ja kõht on ka tühi." "Muidugi, kallis Esther, kohe lähme!" kirjutasin ruttu viimased soovid ära, läksime andsime kirjad ja kaardid tädile.Poes töötav  naine juba teab, et ma Eestist ning pole sakslane. Ta on armas. Suht igakord kui sinna läksin, siis juba teadis, et mu kirjad Eestisse jõudma peavad. Käisime veel toidupoes ning ostsime Estherile Käsebrötcheni ning ma sain endale beebiporgandi taolisi porgandeid ning olin väga suur rõõm. Kihutasime siis koju tagasi, sest olime juba suht kaua ära olnud. 

Kojujõudes pidi Simone varsti ühele jõulupeole minema ning seega sain mina Estheriga veel veidi kodus aega veeta ning Arminiga veel mängida ja magama viia. Meil möödus kõik ikka nii toredasti, ma ei suuda ära imestada. Olen täitsa uhke enda üle, et sain kahe lapsega hakkama, kes tavaliselt nii rahulikult ja nõusolevalt kõike kaasa ei tee. Armin väsis suht ruttu ära kui me raamatuid lugesime ning sain ta juba 20 min pärast Simone lahkumist voodisse viia. Estheriga me veel joonistasime, ehitasime legodest loomaia/lossi. Ärge küsige. Lugesime veel paar raamatut. Vaatasime Sandmanni ning varsti oli ka Estheril aeg voodisse minna. Sammudes tema toa poole, Esther süles, ütleb see väike armas tüdruk mulle: "Heute war es so schön mit dir Triin !" (Täna oli sinuga nii tore, Triin) See oli nii armas ja siiras. Viisin ta voodisse, soovisin head ööd ning läksin suurde tuppa P.S. Ich liebe dich-i lugema. Varsti vaatasin ka veidi telekat. Esther polnud ikka magama jäänud ning ma pidin talle vahepeal ütlema, et ta voodisse tagasi minema peab. Imestage, aga neiu läkski ilma suuremagi vaidluseta tagasi tuppa magama. High five all the nannies out there! 

Vahepeal sõnumeerisime Simonega, et kuidas lastega läheb. Saatsin sõnumi, et mõlemad voodis ning kõik on korras. Sain vastuse: "Super. Du bist die beste!" Seda oli nii hea lugeda. Esimest korda kui selline tõsine suur asi tema poolt öeldud. Ta muidugi alati tänab mind, aga teate ju küll, on selliseid inimesi, kes väga tihti komplimente ei tee või siis ei kiida alati. Tema on selline. Aga siis kui sa niimoodi kiita saad ja tänatud oled, siis tead, et oled tõesti midagi suurt teinud ning väga abiks olnud. 

Simone tuli varsti koju ning siis me rääkisime veel juttu ning oli kuidagi uus õhkkond. Veel vabam kui varem ja ma tundsin nii suurt poolehoidu enda poole ning heakskiitu ja rõõmu, et ma neil siin  ikka olen. Võib-olla jääb  seda kõike siin lugedes mulje, et ma olen siin ka poolekohaga lapsehoidja. Ei. See pole üldse nii. Ma tean, et mul on juhtunud olema kaks väga väikest põngerjat vennaks ja õeks, aga ma teen seda suure hea meelega, et nendega mängin ja hoolitsen. Pluss, alati mu hostvanemad küsivad, kas see sobib ja kas mul aega ja võin kõike muud ka selle asemel teha, aga vahel on nii tore nende väikestega ka lihtsalt olla. 

Pakkisime veel kingitusi ning vahva õhtu oli.

Donnerstag, 22.12.11

Esimestes kahes inglise keele tundides oleksime me pidanud filmi vaatama, aga tehnika polnud see päev meie poolel ning see üritus jäi ära. Mängisime mänge ning vahepeal ajasin Frau Mitchelliga ka juttu ning see oli nii totu, et mu inglise keel on nii halvaks muutunud ja mul tahtis pool juttu saksa keeles välja tulla. Seda pole varem juhtunud. Samas hea, et saksa keel parem, aga kahju, et seda inglise keele arvelt. 

Matemaatikates oli tohutult igav. Esimene tund tegime ülesandeid ja siis teine tund pidime õigupoolest mängima, aga õpetaja mõistis selle all meile mingite igavate teooriate ette lugemisena. Pidin sinnasamma oma paremaid unenägusid nägema jääma. 

Saksa keeles mängisme mängu ning fortuuna soovil sain minagi  osa võtta. Mäng seisnes selles, et kolm paari pidid ukse taha minema ja ootama kuni klassisolevad õpilased tahvlile kirjutasid sõnu, mida üks paarilistest siis teisele seletama peab. 3 sõna pidime seletama ning ühe sõna kehakeelega edastama. Mis kõik selle veel raskemaks muutis oli see, et seletatavate sõnade juurde olid kirjutatud ka märksõnad, mida kasutada ei tohtinud. Nt. sõna on lumememm, kasutada ei tohi muidugi tüvesõnu+talv, külm, porgand, lapsed.

Olid siis kaks paari juba enne meid ära mänginud ning oli meie kord challenge vastu võtta. Mina olin seletaja rollis ning mu paariline tegi kõik selleks, et mu saksakeelsest seletustest aru saada. Muidugi oli väike pressure peal, sest terve klass ju kuulas mind sõnu seletamas. Minu sõnadeks olid Rudolph, Humanität, Polarexpress ja kehakeeles Facebook. Hakkama sain ma kahe esimesega. Klass oli täitsa üllatunud, õpetaja kaasaarvatud. Kahte ülejäänud ei suutnud ma kahjuks oma partnerile selgeks teha, aga sellegipoolest täitsa edukas. 

Eilne kodusolemise päev oli samuti aktiivne. Peale kooli pidin ruttu koju tulema, sest meie koristajatädi Frau Schubertil polnud meie koduvõtit ning kedagi polnud kodus ning ta tahtis kangesti meie kodu koristada. Seega lasin lahke tädi sisse ning ise läksin veel kirju ära viima ning muid vahvaid asju ostma ja vaatama. 

Sain sel päeval veel palju kingitusi pakkida.

Freitag, 23.12.11

Vaheaeg algas, nagu Eestiski :)

Täna on samuti kiire päev olnud. Hommikul oli Simonel nii paha olla, võtsin Armini ning läksime õue. Esther ja Siegfried olid ka linnas, viimaseid kingitusi ostmas. Käisime Arminiga igal pool. Sain taaskord seda tädi poes rõõmustada ning kirju Eestisse saata. Külastasime veel riietepoodi, kingapoodi, toidupoodi. Midagi suht ei ostnud, aga huvitav oli ikkagi. 

Tulime koju tagasi, Simonel oli ikka halb olla. Ta oli söögi valmis teinud. Söötsin Arminit ning sõin ise ka ning siis tegime väikse lõunapausi. Vahepeal tulid ka Siegfried ja Esther tagasi. 

Lõunaajal meisterdasin ma oma superduper kingitust Simonele ja Siegfriedile valmis, homme või kunagi panen sellest pildi ka. 

Lipsukesed, tähekesed, küünlad, kuulid.

Õhtul me dekoreerisime salaja Simone ja Siegfriediga jõulupuud, et Esther kogemata ülestõustes seda ei näeks. See on suur saladus. Meil ripuvad hetkel suurestoas suured linad laest alla, et homme väiksed ei näeks ehitud puud. Nad tohivad seda alles õhtul näha kui Christkind tuleb. Jah. Siin on ju jõulud väga usuga seotud. Mul on alati natuke selline ettevaatlik tunne kui me taas usust räägime, mul on natuke piinlik ka sellepärast, et ma ei tea täpselt kõike, mis selle usuga seotud on ning kuidas mis oli. Aga täna oli juba kuidagi toredam õhkkond kui Simone selle teema üles võttis ning puud kaunistades mingeid jutte lisas ja rääkis. Minu arvates oli nii tore puud ehtida. Jõulukuusk tuli nii ilus ja nii vahva on vaadata. 

Meie kuusepuu täies ilus.

Usutegelased ka oma kohale seatud.

Pakk Eestist peaks ka jõudma. Homme-ülehomme. Võiks juba jõuda, seal on veel kingitus Siegfriedile - laulupeo ja tantsupeo DVD, et tema unistus mind eesti rahvatantsu tantsimas näeks. Peaaegu, ma ju ei ole sellel üritusel kunagi osalenud. 

Mis siis ikka enam. Peab ilusti välja magama ning homset uudishimuga ootama. Esimesed jõulud Saksamaal. See on ju ajalooline päev. 

Mul on kõikidesse kallitesse perekonnaliikmetesse suur armastus ning lähedasemad sõbrad, te olete nii kallid !!!

Kauneid jõulupühi ! Frohe Weihnachten! 

Kallistades, 

Triin