Suur päev, jõulud !

Täna olid jõulud. Minu esimesed jõulud kodust eemal, ilma pereta. Arvasin, et see on natuke raske ja kurb, natukene oligi, aga tegelikult oli täna üks meeletult armas ja südantsoojendav päev.

Päev algas täiesti tavaliselt. Tõusin poole üheksa paiku üles, läksin teisele korrusele ning sõin hommikust ning Esther tuli minuga kööki seltsiks. Ajasime juttu ning imestasin nagu iga päev, kui kiiresti see neiu areneb ja suureks kasvab. Kui mul hommikusöögiga ühel pool oli, siis me veel voolisime plastiliinitaolisest materjalist vahvusid välja. Kuidagi terve hommiku olin ma kuidagi "eemal". Ei tundnud end kuidagi hästi ning mõtlesin, et olengi see aasta jõulude ajal perest ja lähedastest eemal...

Varsti läks kogu pere oma tuttavatele väikseid kingitusi ära viima ning mina jäin koju. Koristasin tuba ning vaatasin riideid välja, mida õhtul selga panna. Siiski ju erilisem päev. Panin veel pesu kuivama. Ning viisin prügi erinevatesse konteineritesse. Mu meel oli ikka samasugune nagu hommikul.

Minu vahetuspere ja venna ning õde olid varsti taas kodus ning siis me sõime veel lõunat kõik armsasti koos. Lapsed läksid siis voodisse, lõunauinakut tegema. Meie jäime veel hostparentsitega laua taha istuma ning rääkima. Arutasime veel õhtu üle ning siis Simone küsis, et kas see on ikka minu jaoks okei, et ma siin oma jõulud veedan. Lõpuks kõik see veider tunne, mis mu sees oli olnud tungis paari pisara näol välja. Esimest korda nägid mu hostvanemad mind minu nõrgemas seisundis. Vaatasin vesiste silmadega Siegfriedile otsa ning tahtsin midagi vastata, aga midagi välja sellest ei tulnud. Nägin kohe oma hostisa silmis muutust ja uut ilmet, mida ma varem pole näinud. Ta nägu oli kuidagi nii poolehoidev ja toetav. Sain vanematelt toetavaid sõnu, et see on kõik okei ning nad mõistavad mind nii hästi. Simone lubas õhtuks meeletult palju kokata, et mul poleks söömise kõrvalt aega kurvaks muutuda. Nii armas oli see neist. Sain veel hakkivate lausetega öeldud, et ärgu nad arvaku, et ma nüüd kurb olen. Ma leian ikkagi, et see aasta on ka armsad jõulud, aga ikkagi minu jaoks veidi raskem aeg. Simone ütles, et vb nutab tema ka õhtul, sest igatseb ka aega kui oma emaga koos jõule veetis. Jahm. See oli kuidagi ajalooline hetk, sest ma pole nende mõlemi poolt nii suurt toetust tundud kui täna. Tähendas mulle palju.

Meie mission vanematega algas: kingitused kõik kuuse alla toimetada ning suurtuba jõuluõhtuks ettevalmistada. Tõin kõigepealt oma kingitused omast toast teisele korrusele. Olin need kavalalt oma kappi ära peitnud. Kõik kingitused said lõpuks kuuse alla toimetatud, ka need mis Eestist mulle saadetud olid :) Aitäh veelkord emme, vanaema ja Aivar ! :)

Saime suuretoa valmis ning siis ma läksin pesema, peale seda kohe veel õhtuks kartuleid koorima :) Varsti seadsime sammud kiriku poole, tahtsin ka täna kaasa minna. Kirikus oli täitsa vahva, lastele oli tehtud väike etendus Jeesuse sünnist ning kõik oli armas. Väga kaua ei kestnudki. Tulime koju tagasi ning istusime kõik köögis laua taga, et natukene vestelda ning küpsist süüa. Esther oli nii rahutu ja teadis, et varsti saab kingitusi avada. Mina olin saanud siis ülesandeks väikest kellakest suurestoas helistada, et pere teaks, et Christkind käinud on ning kingitusi jätnud on. Tõin vabanduseks, et pean vetsu minema ning hiilisin tegelikult suurdetuppa ja kilistasin kellukest. Hiilisin siis ruttu välja ja peitsin kellukese ära. Läksin kööki ning Esther juba rabeles oma lapsetoolist välja. Küsisin, kas kõik kuulsid, et Christkind käis ning me läksime kõik uudistama, mis suurestoas siis kõik ilusaks tehtud oli. Lapsed olid kohe hullumas ja kiljumas kui vahva kõik on. Kuuse all oli miljon pakikest ja kingitust. Enne nende avamist laulsime laule ning mis mulle veel väga meeldis oli see, et enne kui hakkasime kinke avama, siis kõik kallistasid kõiki ning soovisid Kauneid jõule (Frohe Weihnachten!) See oli kuidagi nii armas. Eriti peale seda väikest kurba insidenti lõunasöögi ajal köögis. Alustasime siis pakkide avamisega, mis siin käis nii, et keegi leidsid endale paki, avas selle ning kõik vaatasid, mis kingitud oli, vahepeal veel laulsime ja siis võis järgmise endale paki puu alt otsida. Esther oli alguses nii hüperaktiivne ja rebis kõikivõimalikke pakke lahti ning ei suutnud seda suurt rõõmu hallata. Varsti vaibus ta maha ning kõik muutus rahulikumaks. 

Väikevend lammutamas.

Lapsed uudistamas.

Kõik said armsaid ja vahvaid kinke ning minu tehtud kingid vahetusperele meeldisid ka väga. Aa, ja see superduper kink liigutas samuti minu hostvanemate südameid. 

Meisterdasin neile ise kinkekaardi. Kinkisin neile ühe päeva, mil mina laste eest hoolitsen ning nemad kahekesi midagi vahvat ette saavad võtta. Laste kõrval on väga raske vahepeal emmel ja issil ju kahekesi midagi teha, seega leidsin, et see oleks vahva mõte. Või mis?

Juttu kirjutasin muidu ise, aga Lara aitas mul keemia tunnis seda grammatiliselt parandada :)

Kinkekaardi sisu: " Lasteolemasolu on väga armas.  Nendega mängida, naerda ja imestada kuidas nad suureks saavad. Mõnikord on vanemad nendega nii hõivatud, et vanematel teineteise jaoks aega ei jätkugi, et midagi toredat kahekesi teha. Selletõttu kingingi mina teile ühe päeva teineteisega! Triin hoolitseks suurima hea meelega terve päeva laste eest. (Kui ta sellega muidugi hakkama saab, ta saab ka kellegile helistada ning abi paluda.) Kinkekaart kehtib 9.01.2012 kuni Mai alguseni."

Kehtib 9ndast jaanuarist selle tõttu, et vaheajal on arvatavasti palju tegemist ning mul ka sünnipäev, et siis muud plaanis :) Aga mai alguseni kehtib kinkekaart seetõttu, et siis peaks sündima 3. tita ja selle väikese inimesega ma ei julgeks küll pikaks ajaks üksi jääda. 

Mina sain ka väga armsaid kingitusi. Perelt sain sussikesed kodus käimiseks, olen ainuke kes nendega varem ei käinud, aga nüüd on mul armsad ja mugavad väikesed sussikesed. Lipsuga, vot sulle! Sain veel saksa keelse raamatu, seda ma soovisin endale :) Sain perelt veel Mexxi lõhna ka :) Samuti pildi oma vahetusperest :)

Sain endale veel tuduriided (vanaema, Sa oled parim ! ) Emmelt ja vanaemalt veel mõlemilt lõhnad ning Aivarilt raamatu :) Suur aitäh kõigile !!!

See oli nii vahva, et mina ja Simone saime mõlemad uued pidžaamad ning siis me panime mõlemid särgid selga ning veetsime niiviisi terve ülejäänud õhtu.

Peale seda kui kingitused avastatud olid, siis asusime söögi juurde, lapsed uudistasid oma uusi mänguasju ja olid väga tegusad. Jõuluõhtul sõime meie erinevalt eestlastest ning minu perest-perest, Racclette-i. See oli siis niiviisi, et väiksem asjandus, mis meenutas väikest pliiti/ahju oli keset lauda ning igaüks sai oma minipanni, said sinna peale panna, mis meel ihaldas ning pistsid pannikese asjanduse vahele ning siis see soojenes seal :) Nii vahva :) Ilus vaheldus iga-aastasele söögiorgiale Eestis. Aa, meil oli eelroog ka, mingi ulmeliselt hästi maitsev püreesüpp, mis oli forelliga. Superhea!

Varsti oli juba aeg nii kaugel, et väikevenna voodisse minema pidi ning Esther veel natuke mängida sai. Ehitasin tema uutest legodest maja ja siis uudistasime veel ta teisi kingitusi. Vaatasime varsti ka Sandmanni ning siis läks Esther uusi unenägusid nägema. Meie jäime vanematega elutuppa ning rääkisime juttu. Nii armas oli. Küsisin, et kas ehmatasin nad väga lõunasöögi ajal ära, et paar pisarat valasin. Simone ütles, et ta oleks just veidrana leidnud kui mind oleks jõulud ilma oma lähedasteta täitsa külmaks jätnud ning ütles, et saab minust aru ja kõik on korras. Rääkisime ja arutasime veel jõulude üle ning lähedaste inimeste üle ja nii armas oli. Kalliks on nad ikka mulle muutunud. 

Kahjuks hakkas varsti Simonel paha ning nende plaan Siegfriediga kirikusse minna jäi ära. Tulin varsti siis oma tuppa ning vaatasin veel oma kingitusi üle ning proovisin uusi tuduriideid selga :) Nii armsad on. 

Mulle olid veel mitmed saksa sõberikud sõnumeid saatnud ja kirjakesi fb-sse jätnud. Seegi oli südantliigutav. Helistasime veel emmega ning mul oli tunne, et ma oleksin justkui sealsamas Eestis nendega tähistamas. Õhtuks oli kõik see hommikune muretunne kadunud ja nüüd on see asendunud absoluutse rõõmuga. Kõik sõbrad veel, kes Eestist märku andsid ja mulle häid jõule soovisid, teie sõnumid läksid ka hinge ning ma sain aru kui palju kalleid inimesi mul on:) Olen üks rõõmus laps ikka.

Sain ka postiteel kirjakesi ja kaardikesi. Issilt ka, ta saatis veel isegi Simonele tänukaardi, et Simone tema tütre eest hoolitseb. Armas. 

Sain issilt tema pildi, Jennylt sain juba ammu kaardikese ning oma tugiisikult sain samuti  kaardi ja selle väikse asjanduse
pildi keskel. 3D kaart, vägev!

Tänane päev oli nii tore. Ma sain oma perega nii palju lähedasemaks ja üllatavalt armas oli jõulud nendega veeta. 

Loodan, et kõigil lugejatel ning muudel vahvatel inimestel olid samuti toredad ja armsad jõulud. Soovin teile kõigile veel toredat pühadeaega ning olge tublid. Pidage oma kalleid inimesi ikka meeles, mitte ainult tähtpäevade ajal vaid ka tavalistel päevadel! 

Parimate soovidega, 

Triin