Sunday, December 18, 2011

Puslekohver

Kell on hetkel triinpeakssototallymagama. Aga und kuidagi pole. Peale täna hommikust ebameeldivat jutuajamist lõunasöögi ajal oli mul tore linnaskäik. Käisin nimelt jõulukinkide jahil ning niisama poodides uudistamas. Kuna on pühadeaeg, siis siin on jõhkrad allahindlused, mis tähendab seda, et umbes miljon inimest on igas poes, tänaval ja ükskõik kuhu sa minna tahad. Pead end kokku võtma ning järjekindlust peab ikka jätkuma, et lõpmatutes järjekordades ja inimmassides edasi liikuda. Kohutav, ausalt selline asi ikka väsitab korralikult ära. Kõik me teame, milline näeb välja Stockmann Hulludel Päevadel, korrutage see mass ja sagimine umbes 10-ga ning pange veel astmesse 7 ja saate sama tulemuse, millele mina täna tunnistajaks sain olla. Minu liikumine linnas oli võrreldav rahvavooluga põhimõtteliselt kaasa minemine, kuhugile suunati ning kui mõni poeuks ette  jäi, siis eemaldusin ühest massist ja liitusin uuega. 
Aga sellegipoolest olin täitsa edukas arvestades seda, et minu vahetusperele kingituse tegemine on minu jaoks paras pusle kokku panemine. Mu hostema ja -isa hindavad suure tähendusega kingitusi, veel parem kui need ise tehtud on. See on muidugi superarmas, aga mul oli tõesti enne linna minekut 0 mõtet.

Esimene pood, kuhu ma sisse astusin, oli raamatupood. Ma tahtsin endale nii väga mingisugust head raamatut osta, et vahepeal Iphigeniest puhata. Leidsin endale Jane Austeni "Pride and Prejudice". See oli sõbraliku hinnaga ning saingi kohe esimesel 15 min oma ostu sooritatud. See oli küll rohkem minule jõulukink, aga kuulge, endale peab ka ju ühtteist lubama. 

Pilt siis minu esimesest ostust täna. Olen praeguseks juba 35 lehekülge läbi lugenud. Luban enda üle nüüd uhke olla :)



Lendasin ka H&M sisse, aga no seal ma nägin rohkem tunglevaid inimesi kui riideid. Kõik oli küll nii punaseks sildistatud, et täitsa võttis silme eest kirjuks. Allahinnatud kaup oli veel kord alla hinnatud ja kogu inimkond hullus. Minu pilk ei haaranud sealt seekord miskit ning jalutasin siis suure rõõmuga poest välja. 


Järgmisena leidsin Estherile mänguasjade poest kingituse. Sain talle vahva puslekohvri. Talle ja mulle meeldib puslesid koos kokku panna ning ma leidsin sellise eriti armsa roosa kohvri, mis sisaldab 4 puslet. See on praktiline ja numps. Mina oleksin küll tema asemel õnnelik 2-aastane plikatirts. 





Onju armas, või mis?




Vahepeal sai mõte jälle otsa ja siis mõtlesin endale jopet otsida. Loogiline asjadekäik, aga niimoodi see käis. Leidsingi endale jaki ning ostsin endale veel ühe jõuluvärvi pluusi ka. Punase. 


Meel rõõmus, panin taas pea tööle, mida Simonele siis kinkida. Kuna me oleme kahekesi juba pralineesid teinud ning tal vist pole pralinee tegemise vorme, oleme neid käsitsi vorminud, siis mõtlesin, et äkki pralineevormid oleksid vahva kingitus. Läksin kuskile köögiosakonda ja ära sa märgi! Esimesena sattusidki käeulatusse just pralineevormid. A sign! Valisin siis vahvamad välja ning sooritasin järjekordse ostu. Loodan, et talle meeldivad ka. Muud paremat ma poleks osanud tõesti osta.




Käisin pärast veelkord lastemaailmas, et Arminile miskit leida, aga ei. Ma ei osanud midagi head osta, ei näinud miskit vahvat. Niisama ostmise pärast ei meeldi mulle ka lihtsalt midagi korvi pista. 
Olin selleks ajaks juba 3 tundi linnas olnud. Ma mõtlesin, et aitab ka, liigagi edukas minu jaoks oldud. Läksin bussipeatusesse, teadmata, millal mõni buss mind koju viib ning taaskord saatis mind õnn ning pidin ainult 5-6 minutit ootama. Lõppkena. 

Kojutulles peitsin kingitused ära ning läksin teisele korrusele. Värvisime Estheriga värviraamatut ning varsti sõime Abendbroti. See on nii kahju, et Armin ja Esther mõlemad haiged on ja ma pole neid kunagi veel sellistena näinud. Armin oli koguaeg nii uimane ja suures palavikus ja kõik oli tal pahasti. Estheril oli õhtul juba parem, aga ikkagi, sellist elurõõmu neis mõlemis sees polnud nagu tavaliselt. Loodan, et mu väiksed hostõdi ja -venna varsti terveks saavad.

Õhtul veel pesime Simonega nõusid ning koristasime köögi ära. Sain hiljem veel omas toas siis Jane Austenit lugeda ning tegin isegi inglise keele kodutöö ära ning muud kasulikku. Homme ootab mind ees bioloogia Klausuriks õppimine. Vaatame siis, kas see ka praktikas välja kukub.

Nüüd on kell veelrohkem ning aeg on tõesti magama minna, muidu ma ei tõuse kunagi üles.

Head ööd ! :)

P.S. ma loodan, et minu armas hostfamiilia internetis ei luura ning mu blogi ei loe, siis oleks 24. küll natuke totu olukord.

No comments: