Seekord positiivsemalt meelestatud

Õhtust!

Nagu postituse pealkiri reedab, siis seekord ma kõiki inimesi masendusse ei aja ning saan veidi toredamast päevast kirjutada kui eile.

Niisiis, ärkasin taaskord raskustega, sest eile oli nii killer päev ning selle asemel, et oma koduseid töid teha, jäin ma literally niisama voodi peal istudes magama ning magasin mingi 9 õhtul kuni 3-ni öösel. Mõtlesin öösel, et no vahva, vist ei hakka nüüd siis koduseid töid tegema, panin äratuskella 5-ks hommikul helisema ning läksin korralikult teki alla ning magasin veel paar tundi. Üles ärgates tegin suht kaua oma inglise keele kodutööd. Olin endaga rahul, sain selle väga korralikult ära tehtud ning kui kella vaatasin oli kell juba kuskil 6.04 ning ma tahtsin veel selle Goethe raamatuga tegeleda, sain vaevalt midagi netist leitud ja üles märgitud kui juba oli viimane aeg pessu minna ning asjad kokku pakkida. Mõtlesin, et ma siis koolis küsin selle raamatu kohta midagi teiselt, ehk ütlevad :D

Sõin kiiresti hommikust, tulin alla, kuivatasin kiiruga veel juukseid ning koristasin oma tuba veel, et hostvanemad väga ära ei minestaks kui nad peaksid mu tuba nägema ning seadsin sammud kooli poole.

Esimesed kaks tundi olid inglise keeled ning inglise keel on alati lahe :) Kõik said oma pildid kätte, mina sain need juba üleeile kätte ning seega vaatasin kuidas teised oma piltide üle rõõmustasid/kurvastasid ning muideks, piltide jagamise ajal rääkis Frau Mitchell ainult saksa keeles ning siis järsku küsis minu käest saksa keeles, kuidas minul üldse nende piltidega lood on, siis vastasin automaatselt saksa keeles vastu, et olen oma omad juba kätte saanud ning pärast imestasin, et woow, varem pidin ikka läbi mõtlema oma lause/küsimuse, nüüd tuli kuidagi see nii loomulikult. Samas ei olnud ka seal midagi rasket vastata, aga siiski, naljakas tunne. Igatahes, minu koidikul tehtud kodusest tööst seekord väga abi polnud, sest me rääkisime sellest veidi mööda ning ma ei tea, ei saanud kuidagi kasutada seda kodutööd. Aga tõstsin kätt küll mitmel korral ning sain oma panuse antud. Iga kord ma ikka imestan koolis, kui lahedalt tunnid planeeritud on. Siin ei ole sellist kuiva, igavat, monotoonset õppimist nagu Eestis (andke andeks, aga tõsi). Iga tund tuleb olla kreativ (mul totaalselt see sõna eesti keeles meelest läinud, oodake, lähen sõnaraamatusse) Loominguline, vot. Ning hullult ise analüüsida ning ise lahendustele tulla ning ise uusi järeldusi välja mõelda, neid tõestada ning väidelda ja muu selline. See arendab palju rohkem kui raamatulehekülje põhjal 6-le küsimusele vastata, mille vastused ju ilmselgelt raamatus kirjas on ning pm sa ei ammuta sellest midagi. Igatahes, jah, minu inglise keele tund siin on ikka üle kõige :)
Muideks veel, inglise keele tunni ajal tulid uksest sisse kaks isikut :D Üks tüdruk, ma pakun kuskil 20-aastane ning poiss, ka umbes sama noor. Tüdruk oli hiinlane ning oskas veidi paremini saksa keelt kui mina ning poiss oli puhas sakslane. See poiss oli ka selline "teistmoodi" if you know what I mean, selline rõõmus ja sõbralik ja korralikult riides ja hoolitsetud :) Igatahes, nende külastuse põhjuseks oli see, et see tüdruk soovis meile pakkuda võimalust õppida hiina keelt :) Tasuta. See kursus kestaks 7 nädalat vist või 10 ma ei mäleta enam ning kaks tundi pikk. Ma arvasin, et woow, megalaheawesomeness! Küsisin siis kõrval olevatelt tüdrukutelt kas neil oleks tuju ka sellest osa võtta ning neil isegi oli ja vb siis me mõndadega lähmegi sinna :) Vaatab, mis sellest saab.

Peale inglise keele tundi tuli minu kardetud saksa keele tund ja Iphigenie auf Tauris. Alustasime sellega kohe suht tunni alguses ning meid jagati gruppidesse. Esimese ülesandega grupis sain ma hakkama :) Pidi mingeid statemente raamatu kohta välja mõtlema, need kirja panema ning siis oma paberi edasi passima ning siis said kellegi teise paberi, kirjutasid tema statemendile kommentaari ning siis jälle andsid paberi edasi nii kaua kui enda oma tagasi said. Õnneks oli esimeses grupis minuga Anna-Lena, kes on megasõbralik ja tore tüdruk ning ta aitas mind ja oli väga vahva. Siis saime varsti uued grupid ning seekord pidime ühte karakterit raamatust iseloomustama õpetaja kirjutatud märkmete põhjal ning ka seekord sattusin heasse gruppi, seal grupis oli üks tüdruk Alina, kellega meil kehka koos on ning ta on supersõbralik :) Sain seal grupis hakkama suht tänu ainult temale. Meie pidime Pyladese kohta märkmeid tegema. Siis, saime veel uue grupi ning seekord pidime siis selle grupiga esiteks kõik oma karakterid ette lugema, sain ka saksa keeles teistele ette lugeda, nad said aru isegi ning peale seda pidime tegema raamatu põhjal, raamatu alguses käivas tegevusest seisva pildi endist. Ehk me pidime nn niimoodi positsioonid sisse võtma, et igaüks peegeldab oma hoiakuga oma kirjeldatud karakterit ning kokku oleme me üks jutt, mis räägib selle raamatu alguses toimuvast tegevusest. Haigelt lahe ülesanne, see oleks veel lahedam olnud kui ma oleksin sellest raamatust eelnevast aru saanud ning kõike muud ka mõistnud. Mõtlesime siis oma grupiga suht kaua välja, rohkem tegime muidugi huumorit kui tööd, aga see oli siiski produktiivne ettevõtmine :D Tunnis jõudis ainult üks grupp enda etteastet näidata, see oli lahe. Alati on nii, et terve klass mõtleb kaasa ja jõhkralt tõstab käsi ja nad nii aktiivsed ja targad, et wowowowowooo. Respekt.

Niiet lõppkokkuvõttes polnudki mul vaja seda tundi karta, sain ainult veidi rohkem motivatsiooni, et veel selle raamatu kohta teada saada ning sellest aru saada.

Peale saksa keele tunde, (topelttund oli täna) oli mul mata topelttund. Kusjuures, mata tunni alguses, kui tund polnud veel alanud ning õpetajat koridoris ootasime, rääkisime ühe tüdrukuga juttu, kellega ma varem nii väga suhelnud pole ning olen arvanud, et ta on selline eemalehoidev ja vb mitte väga huvitatud minuga suhtlemisest, siis täna püüdsin mina kuidagi vestlust alustada ja ta oli megatore ! Siit mulle õpetus, millele ma olen juba tegelikult miljon korda siin olles tunnistajaks pidanud olema - eelarvamused on KURJAST! Ausalt, igasugune arvamus inimese kohta enne seda, kui sa pole teda ISE tundma õppinud ja ise olnud tunnistajaks, kas kuuldud või alguses tundunud iseloomuomadused talle just omased on, siis neverever ei saa sa kindel olla, kas sul on õigus ja seetõttu võid paljust ilma jääda ja ka endast vale mulje jätta. Muideks sama oli ühe teise tüdrukuga, kes on minuga inglise keeles ja kehkas ning arvasin, et ta on samuti selline mitte väga sõbralik või kuidagi avatum ja üldse mitte "minuinimene". Nüüd lähme me vb koos sinna hiina keele kursustele ning olime temaga inglise keeles täna samas grupis ning jagasime samu arvamusi ning lahe oli :)

Iseenesest oli matemaatika täitsa tavaline. Midagi ma natuke aru sain, aga see "midagi" ei ole väga märkimisväärne.

Pärast matasid oli mul 50 min lõunapaus, mille ma sisustasin sellega, et läksin kooli kohvikusse ning seal ühe laua taga istusid kaks tüdrukut, kellega ma ka otseselt väga suhelnud ei ole, aga üks on mu kehka ja keemia kursuses ning teine saksa keele omas. Alguses oleksin arvanud, et nad ei ole vb jälle nn "minuinimesed", aga tuli taaskord välja, et nad olid väga toredad ning saime nalja ja rääkisime ilma ühegi pausita. Tore oli.

Pärast oli veel topelttund filosoofiat, mis oli nagu alati selline tore ja lahe ning megahuvitav. Tegime taas grupitööd, kus ma suurt panust väga kahjuks anda ei saanud, aga sain üleskirjutatud asju ning eks ma siis kodus vaatan.

Peale filot tulin koju, olin üksi kodus, sain seekord üksi lõunastada ning kui sööma hakkasin tuli raadiost Adele Rolling in the deep, mis oli nii idüll, megalt nautsin sel hetkel seal köögis üksi olemist ning lihtsalt selle laulu kuulamist.

Tsillisin veidi üksi, varsti tulid kõik koju ning siis oli juba suht Abendbroti aeg, ma ei söönud, kuna olin suht kaks tundi tagasi söönud. Istusin niisama laua ääres ning varsti pidin spordihalli minema, et oma koduvõti mingisuguse tüdruku käest kätte saada. Läksin sinna, üks tüdruk tuli just ukse peale vastu, et kedagi sisse lasta ning ma tahtsin küsida, et äkki tema grupist on see tüdruk, kes selle võtme leidnud on. Hetkeks kaotasin nagu kõnevõime ja kogelesin seal midagi, lõpuks tulid mõned sõnad meelde ja suutsin selgeks teha, et olen see õnnetu tüdruk, kellel õnnestus oma koduvõti sinna saali ära kaotada ning äkki keegi on selle leidnud. Oligi, sain suht kohe võtme kätte ning tulin koju tagasi.

Õhtul vaatasin veel meeletul hulgal Sõpru ning hakkasin mingil ajal veel kodutöid tegema, aga megaimelik oli see, et mul ei olnud absoluutselt und. Ma läksin voodisse mingi pool 1 ning magama jäin mingi 2.20 ma pakun. HAIGE. Mõtlesin, et nonii, hommikul ma vihkan end selle eest, aga ei olnudki väga palju raskem üles tõusta kui eelnevatel päevadel.

Muideks, sain sellel päeval emme paki ka kätte - aitäh talvesaabaste ja mõndade riiete eest, kallis oled! :) muideks, selle sokolaadi, mis kaasa panid plaanin Brigittele kinkida, tal reedel sünna :)

Aga okei, olge muskad, sau :)