Daagh, ma ei jaksa

Aeg töötab minu vastu. Ma ei jaksa enam. Mul on nii palju teha, kõik jookseb kokku. APPI.

Kõigepealt räägin oma päevast. Ärkasin suurte raskustega, sest eile jäin magama kui seda Goethe raamatut lugesin ning ma ei jõudnud sellega ikka suurt mitte kuskile -.- Käisin pesus ning siis üles hommikust sööma. Rääkisime Simonega veel juttu ning tuletas mulle meelde, et ma peale kooli Arminiga jalutama lähen. Arutasime veel Berliini asja ning olin selle üle rõõm. Olin.

Kooli jõudes oli jälle selline imelik tunne, et justkui ei tunneks ma kedagi. Igatahes, esimene tund oli mata. Saime oma Klausurid tagasi ning vastupidiselt eilsele rõõmule oma Klausuri saksa keeles tagasi saada polnud see matas täna nii. Suht kõik said oma omad tagasi ning hõiskasid, et said 1 ja 2-ed. Mina sain niisama oma oma tagasi ning Herr Bimmermann suht ütles, et no, ma muidugi hinnet ei pannud, aga kirjutasin märkmeid juurde ja vaata siis. Ehk tõlkes : you're hopeless. See on samas veits masendav, sest Eestis ma oskasin tegelikult seda ning siin ma tunnen end kui viimne debiilik. Mul on tõesti vahepeal koolis tunne, et ma olen mingi aeglase arusaamaga ning totakas, nõme ka kõikide käest miljon korda mingit asja küsida ning pidevalt abi paluda. Ma olen harjunud iseseisev olema ning kõik oma kohustused üksi ära tegema, nüüd on koguaeg vajadus abi paluda ning järgi küsida ja see on minu jaoks nii raske ja tekitab minus tunde, et ma olen nii abitu ja totu.

Peale matat oli filosoofia, see oli tavaline. Siis tuli kaks füüsikat. Sain taaskord tunnistust sellele, et ma totu olen ning midagi aru ei saa. Muideks, me kordasime millegi jaoks seal kreeka tähestikku, sest füüsikas on ju neid kreeka tähti vahepeal kasutusel (alfa, beeta jne) ja siis õpetaja küsis vahepeal:"Triin, need tähed sarnanevad ju eks veidi vene keelele?" Ma ei pannud seda minule suunatud küsimust algus tähele, sest minu nime hääldatakse siin veidi erinevalt ning see ei püüa kohe minu tähelepanu ja lisaks sellele olin ma veel tol hetkel hõivatud kõige mahakirjutamisega tahvli pealt. Minu pinginaaber toksas mind ning andis mõista, et minult midagi küsitud oli. "Wie bitte?" Küsisin üle, sain sama küsimuse, mis eelnevalt ning tõdesingi, et jah, on küll sarnased vene keelele. Seal oli nt. x, mida hääldatakse h-na jne, ehk siis jah, vene keel. Hiljem mõtlesin, et miks ta minult vene keele kohta küsis, ma ei imesta, kui ta veendunud on, et Eestis vene keel rahvuskeel on. No ok.

Peale füüsika toplettundi oli mul Geschite Bili, ehk siis ajalugu. Ülla-ülla, arvake ära kaua õpetaja hiljaks tundi jäi? Ei, mitte 10 min. vaid 30 min. Kusjuures, ELO-l ning igasugustel YFU infotundidel on räägitud, et Saksamaal jäävad õpetaja väga tihti hiljaks ning tihti jäävad ka tunnid lampi ära, siis ma pean tõdema, et minu puhul see nii küll pole olnud. Täna oli esimene kord kui õpetaja reaalselt naeruväärselt palju tundi hiljaks jäi. Tuli klassi ning oli sellise pilguga nagu kõik on normis ja siis me alustasimegi tundi vaikselt. Ning saime kuskil 10 min tundi peetud. Normaalne.

Peale seda tundi läksin kunsti tundi ning seal sain ka üllatuse osaliseks. Nimelt kolis meie kunstiklass uutesse klassiruumidesse ning meie kursus sai väga rõõmus olla, et koristamisele ja kraami vedamisele kaasa aidata sai. Juhei. Kusjuures see oli tegelikult minu jaoks isegi tore. Sain rääkida mõndade kaasõpilastega, kellega ma varem suhelnud pole. Tuli muideks välja, et ühe Sandra ema on eestist pärit. Ära sa märgi, nii lahe :D Siis rääkisin ühe teise tüdrukuga ka veel suht pikalt ning nad kõik on väga sõbralikud ning ütlevad, et mu saksa keel on hea ja lahe, et ma siin olen ja nii. Kõik muidugi mainivad, et üks aasta kodust ära olla on suht jõhker, et kas mul koduigatsust pole. Mis ma ikka vastan, vastan nii nagu on - vahel ikka on koduigatsus, aga mul sellist lõpmatut nutuhoogu ja kurbust pole küll olnud. Ausalt. Ma ei ole homesick ega midagi. Vahepeal on muidugi raske ning nõme ja mõtlen, miks kurat ma siia tulin ja ma olen nii vales kohas ja miks ma seda teen. Läheb paar tundi mööda ning siis taban end taas mõttelt, et kui kuradi lahe, et ma ikka siin olen ning see on hindamatu kogemus ja see on nii super ja lahe :) See teeb siis tuju paremaks.

Peale kunsti läksin meie kooli sööklasse inglise keele kodutööd enne kehkat tegema. (Peale 6. tundi on meil 50 min söögipaus, kasutan enamasti seda aega ainult kodutööde tegemiseks). Istusin siis seal laua taga ning tegin usinalt oma kodutööd ning siis tuli Nicole minu juurde istuma. Ta on hästi tore ja sõbralik tüdruk, meil on filo, kehka ning bio koos. Oli tore. Hiljem ühines Jana ka ning siis oligi juba aeg kehkasse minna.

Kusjuures, tänast kehkat ma nii ootasin. Me pidime täna midagi uut tegema ning arvasin, et teeme tantsu. Tegimegi, või noh rääkisime läbi, mis täpselt juhtuma hakkab. Jagunesime gruppidesse ning iga grupp pidi välja mõtlema mingi stiili, mille kohta nad referaafi ehk siis ettekande teevad ning tantsu mõtlevad ning ühe topelttund kehkat teiste jaoks ettevalmistavad. Sain endale toreda grupi ning meie stiiliks sai videoklipi tants :D Ma ei tea kuidas seda normaalselt sõnastada, aga see on suht levinud asi. Ma väga rõõmus selle üle ei olnud, sest see oleks midagi hip-hopi laadset, aga no olgu, es geht.

Peale väikest koosistumist pidime paika panema, milline grupp juba järgmisel nädalal selle tantsuasjaga algust teeb, ehk siis teistele tunni ette valmistab. Õnneks meie need polnud, niiet meil veel aega. Siis mängisime soojenduseks üht lolli mängu. See sarnaneb rahvastepallile ning ma absoluutselt vihkan seda. Kuigi selles mängus sai end suht valusaks naerdud, aga siiski. Rõve.

Aaaja, siis, me mängisime Schuhehokit :D See oli sõna-sõnalt nii, et sa võtad ühe oma tuhvli jalast ära ning kasutad seda kui hokikeppi ja nii see oligi. Oi, sai nalja :D Aga ma poleks elusees sellise asja peale tulnud. Megakoomiline.

Peale kehkat tulin koju, Esther oli jälle natuke närviajav ning siis läksid Simone ja Esther Kindernturn-isse ja mina Arminiga jalutama. Läksime Arminiga Kauflandi (toidupood) ning ma ostsin endale homseks kooli jogurtit ja üliodavat nätsu. Vaatsin veel kommiletti nii-umbes 15 min, ulme ikka. Tahtsin kummikommi osta, aga seal on ainult megapakid, need olid veidi hirmutavad ja jätsin ostmata. Aa, selle asemel ostsin endale Oreo küpsiseid. Häh, need pole üldse nii head kui arvata võib. Kaudselt meenutavad Dominot, aga Domino ikka palju parem :D

Tulime siis Arminiga koju tagasi ning Armin nuttis ja nuttis ja siis mina mõtlesin, et kurjam, ma pean veel räigelt kodutöid tegema ja muud nalja. Siis olin juba suht kaputt. Varsti tulid Simone ja Esther tagasi ning oli Abendbrot. Peale seda semmisime veel niisama ringi ning kunagi tuli Siegfried, siis oli kell juba pool 8 ja mõtlesin, et ma ei saa vist kunagi täna magama. Suht soe peast olin juba. Ei ühtki puhkemomenti, koguaeg mingi ringi sebimine.

Aaja, siis sain veel vahepeal meili sellelt tüdrukult, kes mu võtme spordihallist leidnud oli. Saatsin talle vastu, et saaksin homme sellele järgi minna ning leppisime aja kokku ja nüüd siis homme lähengi. Õnneks. Vedas mul :)

Ja siis, teatas Sanni mulle, et ta ei saa arvatavasti Berliini sõita, et pere oli sellele veidi vastu, kuna ta juba kuskil käinud oli ning see on juba ju suht kohe ning blaablaaaa. Võttis ka suht tuju maha ja nüüd ma ei tea, mis sellega saab. MA NII TAHTSIN MINNA! Üksi ka veidi lame vb minna. Ei tea, peab mõtlema, aga samas kaua mõelda ei saa, sest see juba järgmine nädal.

DAAGH, kõik selline jamss ühel päeval ja korraga. Ma pean täna veel inka kodutööd tegema, mis võtab suht aega ning seda Iphigeniet lugema. AIDAKE MIND.

Täna olen ma katki.

Sorry, veits masendav postitus tuli täna, aga nii on.

Gute Nacht :)

P.S. Lugesin just oma postituse läbi ning mu eesti keel on kohutav. Andke andeks. Kui on täiendavaid küsimusi, siis laske tulla, vastan meeleldi :)