Hallo!

Noniii, seekord ma siis kirjutan alles nüüd. NIIIII palju on toimunud ja juhtunud, et ma isegi ei oska kuskilt otsast alustada. Ma arvan, et põnev oleks rääkida oma esimest koolipäevast ning koolis üldse, esimestest sõpradest siin ning mis ma teinud olen :)

Nonii, esimene koolipäev oli 7. septembril. Õnneks oli mu hostema ühe tüdrukuga mu koolist rääkinud ning me saime temaga enne kooli ukse juures kokku, et siis ma teaksin kuhu edasi minna. Esimene kord muidugi kooli juurde jalutades oli ärevus sees, nägin palju-palju noori, mõned vaatasid, et kes see uus veel on, mõndadel oli väga suva. No see on loomulik. Ootasin seal ukse eest suht kaua üksi ning siis tuli Miriam ( see tüdruk, kellega hostema rääkinud oli). Läksime koos kuskile suuremasse klassi, kus juba oli väga suur hulk õpilasi kogunenud. Varsti hakkas keegi õpetaja moodi naine palju rääkima ning nii palju kui ma aru sain, siis räägiti üldistest reeglitest koolis ning kuidas kõik laabuma hakkab jne. See loeng kestis suht kaua. Vahepeal jagati veel mingied pabereid, kuhu pidi ristikesi inimeste nimede taha panema, et hääletada mingisugused klassi või kooliesindajad välja. No tore, ainus, keda ma teadsin oligi see Miriam. Mm, okei, sain ka selle paberi ja lasin lihtsalt tunde järgi ristikesi :D Miriam sai ka risti.

Varsti sai see läbi ning ma läksin Herr Himmelmanni juurde, kes tegeleb minu tunniplaaniga ning vaatab, et mul kõik korras oleks. (Ma panen varsti tunniplaani ka siia üles, siis kui huvitab, saate vaadata kui palju ja mis tunnid mul on :)) Sain oma tunniplaani ning läksin oma esimesse füüsika tundi. Mind vaadata suht imestunult, kui sinna koos Herr Himmelmanniga sisse astusin. Võtsin koha ning kuulasin. Ma sain ka raamatu ning minu kõrvale pandi kaks tüdrukut istuma, et ma üksi ei peaks tagareas istuma. See oli tore :)

Pärast esimest füüsika tundi oli meil 20 min paus ning selleks ajaks läksime me õue. Suht tsillisin seal niisama ja rääkisin ühe tüdrukuga veits juttu, kes pidi mind pärast füüsika tundi kunstitundi viima, sest meil see ka koos. Ahjaa, ma pole vist maininud, et mul ei ole siin oma klassi, vaid mul on kursused ning igas kursuses on suht erinevad inimesed. Samas on see hea, et ma saan palju inimesi kooli pealt tundma, aga samas on raskem sisse sulanduda kui iga tunni alguses peab end uuesti tutvustama ning siis harjumine on raskem. Aga ma olen siiski selle süsteemiga väga rahul.

Kunsti tunnis on meil väga hea õpetaja, ta meeldib mulle nii väga, ta annab mulle inglise keelt ka, aga esimene kord kui kohtusime rääkisin ma temaga ainult saksa keeles :) Veel oli mul kehalise tund see päev, aga esimese koolipäeva tõttu me ainult arutasime, mis me tegema hakkame ning millistele spordialadele rohkem rõhku tahame panna.

Aga enne kehalise tundi oli meil 50min paus ning siis me läksime sööklasse/kohvikusse, kooli omasse, seal ma sain veel paari inimesega tuttavaks ja tore oli :)

Mis veel siis, aa, seda, et mu kool on totaalne laborünt ning viimased nädalad olen ma suht stalkerit mänginud. Selles suhtes, et kui mingi tund algab ja mul pole aimugi kuhu klassi ma minema pean, siis ma skännin terve hulga inimesi läbi ning üritan leida kedagi, kes minuga samas kursuses on. Kui olen oma ohvri leidnud, siis ma ilmselgelt lihtsalt kõnnin tal sabas ja jõuan oma klassi :) Vot.

Nüüdseks olen ma 3 nädalat koolis käinud ning mul on tekkinud juba omad sõbrad ja tuttavad ning ma olen nendega ka väljaspool kooli kokku saanud.

Näiteks eile õhtul istusin rahulikult koos Estheriga diivanil ning lugesime mingit raamatut. Järsku helises telefon ning hostema ütles, et see on minule. Esimene mõte oli, et keegi Eestist helistab, emme või vanaema. Ei, see ole Madeleine, üks tüdruk mu koolist, kellega ma ühtlasi ka koos üks kord ühes tantsutunnis käisin. Tal oli eile sünnipäev ning kutsus mind ka vaiksele istumisele. Olin kohe nõus ning küsisin oma hostvanematelt, et kas see okei ning nad olid nõus.

Jooksin oma tuppa, panin midagi adekvaatsemat kui YFU pusa, mis oli natuke Armini söögi ja muu mudruga koos selga ning jooksin ruttu meie maja kõrval olevasse jäätisekohvikusse ja ostsin kinkekaardi jäätise söömiseks, kuna muud ideed ei olnud. Mul oli ka ainult 10-15 min aega end valmis seada pluss veel kink osta. Niiet see ole selles olukorras parim lahendus.
Õnneks sai mu hostema mind ära viia ning sain autoga ilusti kohale. Hahaaaa, naerge nüüd - maja nr. oli 284, okei, läksin siis esimese maja juurde, see oli 284A, mis siis ikka, küllap siis see, mõtlesin mina. Lasin kella ning ootasin veidi. Hostema tegi autoukse lahti ning karjus sealt vahelt, et järgimine maja on Madeleine oma. Oh, nalja. Jooksin siis ruttu edasi ning niikaua kui ma olin seal õige ukse taga oodanud, tegi eelmine majaomanik ukse lahti ning uudistas seal ukse peal imelikult, vabandasin ning siis õnneks avanes õige maja uks ja ma olin seekord õiges kohas. Jess.
Mulle hästi meeldis seal, rahulik istumine ning rääkisime juttu ja tore oli :)

Vot. Aa, ja täna.... arvake ära, kus ma käisin. Ei, mitte laulmas ega klaverit mängimas vaid muidugi seltskonnatantsu kursustel. Ha, minu füüsika pinginaaber käib seltskonnatantsus ning ta teadis, et mulle meeldib ka tantsida ja seega kutsus ta mind täna kaasa. Olin nõus ning saigi ära proovitud. Oi, see oli ka nii tore. Sain isegi kuidagimoodi esimese korra kohta hakkama ning tõesti, väga meeldis mulle :)

Mis ma veel olen avastanud on see, et vahetusõpilane on nagu Yes-Man (teate seda filmi Jim Carriega?) Pm minu puhul on nii, et ma pole siiamaani ühelegi pakkumisele ära öelnud. Kõikidest võimalustest uusi tutvusi saada ning sõpradega aega veeta, olen ma kinni haaranud ning tänu sellele olen ma juba nii palju põnevat siin saanud teha :)

Aga olgu, ma peaksin nüüd lõpetama. Üritan edaspidi usinam olla ning kasvõi vähem aga tihedamini miskit siia kirja panna :)

Kallistan kõiki kalleid inimesi, te ise teate, keda ma silmas pean:)

Bis dann, tschüss!! :))