Tänane päev ei olnud väga midagi erilist.
Koolis oli mul esimsed tunnid inkad. Need oli täitsa okeid, tegime arvutiruumis oma gruppidega rühmatööd ning mu grupis täitsa vahva tüdruk ( see on see, keda ma algul mitte väga lahedaks tembeldasin, aga tuli välja, et ta on tore ja sõbralik ning kellel oli samuti mõte nendele hiina keele kursustele minna). Saime suht midagi tehtud ning ajasime niisama ka juttu ja chill tund.
Peale seda oli Geschite Bili, mis täna totaalselt totter oli (eesti keel on imelik, sõna "totter" kõlab hetkel väga....mm totralt? :D) Igatahes, see tund peaks olema inglise keeles, täna rääkisime me vb 2 lauset inglise keeles ning need ei omanud ka väga suurt tähtsust. Suurema osa ajast ei saanud ma aru, mis toimub, sest õps läks täiesti uue teema peale üle, jagas suure hooga kõikvõimalikke pabereid välja ning siis kõik tohutult tegid midagi. Kui ma oma kõrvalistuvalt neiult küsida tahtsin, et mis me teeme ja mis toimub, siis see tüdruk, ilma igasuguse süümepiinata, magas. Mitte nagu, et oih, silm vajus kinni (nagu mul vahepeal juhtub, aga toibun sellest pärast 5 sekundit või nii) aga reaalselt magas. No olgu. Kui midagi tajuma seal tunnis hakkasin, siis kõlas kell ning tsau-pakaa, edu sulle. Ok...-.-
Siis tuli kunstitund. Selles tunnis olime ka arvuti klassis ning sain Janaga ühe arvuti taha. Ta on üks tüdruk nn meie pundist, et temaga olen suht ka suhelnud ning nt. suure pausi ajal koos sööklas istunud jne. Täna tundus, et mu arvutikaaslane aga ei olnud väga rõõm kui ma tema juurde läksin tunnitööd tegema. Vb oli tal midagi pahasti, aga ma ei tea, mul oli veidi ebamugav tunne ta juurde minna, sest mulle ei meeldi end kuskile pealepressida ning olla nn üleliigne vms. Saime midagi küll tehtud, aga noh jah.
Bio tund oli normaalne, sain teada, et kirjutame järgmise Klausuri juba 19.12 ! ehk siis enne vaheaega. Sel korral tahaksin rohkem kirja panna kui paar hädist lauset mõne ülesande kohta.
Kojutulles sõin Simonega lõunat ning siis tulin kodutöid tegema ning chillisin niisama. Sain isegi ühe enda jaoks suht raske kodutööga isegi kuidagi hakkama. Ma kirjutasin oma hiljutises blogis, et pean üht raamatut lugema ja ma saan sellest aru nii palju, et selle kirjutas Goethe. Jah. Täna pidin aga esimese monoloogi kohta, mis peategelane seal jutustab, kirjutama igasugu asju ning uurides netist ja tõlkides kõikvõimalikest keeltest seda eesti ja inglise keelde, sain isegi täitsa aru ning sain omajagu asju kirja. Pluss, ka see oli positiivne, et ma actually tegin selle koduse töö kohe peale kooli ära. Tavaliselt ma lükkan neid ebameeldivaid koduseid töid nii palju edasi kui saab, samal ajal kogu aeg mõeldes ja piineldes, et ma peaksin seda so tegema. Aga nüüd olin tubli ja tehtud ta sai.
Õhtul käisin veel tantsimas. Täna oli vahva, sai naerda :) Meie grupp on ikka tore. Õppisin uusi trikke veidi. Proovisin veel suht üle pika aja spagaate läbi ning kuradiratast teha. Spagaadid veel maas ning kuradiratas ka tuleb, natuke ebalev on, aga muidu täitsa olemas. See oli positiivne. Niiet Carinad - vb minust saab veel tagasitulles asja! :) Vahepeal kardan, et ei saa ...:( aga see selleks...
Homme õnneks 6 tundi ning peale kooli lähme vb vaatama minu jaoks üht spordiklubi, loodan, et saame sinna minna, Simonel vb pole aega, aga eks näha ole :)
Aaa, kõike tähtsama unustasin. Mu pealkiri. See on superlahe. Tulles koolist ei olnud ma väga rõõmsas meeleolus ning olin just lõpetanud oma kodutöö kui Esther mu koridori ilmus. Tal oli nimelt üks sõber kuskilt lasteaiast kaasas vms ning tuli siis Esther minu juurde ning rääkis alguses niisama miskit ja siis : Na, wie geht's dir, Triin? (No, kuidas sul siis läheb, Triin?) See oli armas. Selline südamlik soov teada, kuidas mul läheb :) Sel hetkel sain vastata: Ganz gut, Esther. (Väga hästi, Esther) Läksime siis ülakorrusele ning tutvusin selle emaga, kes oma lapsed kaasa oli võtnud ning meile külla tulnud. Üks tita oli väga beebi ning teine oli kuskil natuke vähem kui 2-aastane. Poiss. Ja siis emad rääkisid midagi omavahel ma olin ka niisama sealjuures ja siis see väike poiss karjub üle toa :SCHEISSE!! ja niimoodi umbes 10 korda veel. Sain suht naerukad, sest ema oli raskustes oma last korrale kutsuda, aga see lasi edasi. HAHA. Siis ta ropendas veel ja veel ja veel ja see lihtsalt made my day. :D
Niiet tänast päeva võib siiski õnnestunuks lugeda tänu toredale tantsutrennile, Estheri siirusele ning väikese poisi vandumisele. Super.
Head ööd :)
No comments:
Post a Comment